Vaadates Eesti praegust ja viimase kümne aasta majanduskasvu, oli värske sihiseadmine tagasihoidlik, kui võrrelda seda tema ja Reformierakonna 2007. aasta valimislubadusega "Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka".

"Nagu te teate, minu eesmärk on märksa ambitsioonikam kui 75 protsenti Euroopa Liidu keskmisest," tõdes ta ka ise teisipäeval parlamendisaadikute küsimustele vastates.

2011. aasta seisuga moodustas Eesti SKP inimese kohta Eurostati andmetel 67 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mis annab Euroopa Liidu 27 riigi seas 21. koha. Kümne aastaga on Eesti SKP suhe Euroopa Liidu keskmisesse paranenud 50 protsendilt märkimisväärselt, ent riikide pingereas on see aidanud mööda vaid ühest maast, Ungarist.

Pakutud 75 protsendi joon tundub seega lähedal, pelgalt selle täitmine aga kunagise valimislubaduse - 2022. aastaks esiviisikusse - lunastamisele jõuliselt lähemale ei aitaks. Hetkel asub SKP poolest inimese kohta Euroopa Liidus viiendal kohal Rootsi 126 protsendiga. Laiendades ringi "Euroopa Liidult" edasi "Euroopale", lisanduksid tippu veel Norra ja Šveits, mis tähendaks hetkel viiendat kohta Austriale 129 protsendiga Euroopa Liidu keskmisest.