Simson: Ansip võiks minna supikööki, et saada aimu Eesti olukorrast
Opositsioonipoliitik Kadri Simson leiab, et valitsusel on töötukassa reserve vaja kasutada mujal ja seetõttu ei olda nõus vähendama töötuskindlustuse maksu ega ka taastama makseid omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele. Simson nimetas seda maksukoormuse suurendamiseks, sest sama hästi oleks valitsus võinud tõsta ka tulumaksu.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Simson meenutas Vikerraadio saates „Reporteritund“, et kui kolm aastat tagasi käisid suured läbirääkimised töölepinguseaduse üle, siis lubati, et tööturg muutub palju paindlikumaks.
Ta ironiseeris, et tööandjale tehti töötaja vabastamine lihtsamaks ja odavamaks. Nüüd on sellele veel lisandumas see, et töötaja pannakse kirjutama avaldust, et ta omal soovil lahkus.
Simsoni sõnul on töötukassal nii suured reservid ja need oleks võimaldanud veel umbes kümme aastat maksta hüvitist. Ta viitas IRL poliitikule Marko Pomerantsile, kelle sõnul on töötukassa väljamaksete aastane kulu omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud töötajatele 34 miljonit eurot ja see võiks puudutada umbes 13 000 inimest.
Seda kärbet, mida valitsus praegu soovib, ei ole vaja töötukassa pärast, sõnas Simson ja märkis, et praeguse maksutasemega suudab töötukassa toetada ka 100 000 töötut. „See ongi töötajate ja tööandjate poolt makstud maks selle jaoks, et seda kasutada, mitte, et seda koguda,“ ütles Simson.
Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski sõnul on praeguse maskumäära juures aasta lõpus töötukassa reservide väärtus juba ligi 500 miljonit eurot. See on tema sõnul väga suur raha ja nii suuri reserve ei ole tegelikult vaja.
Ossinovski tõi näiteks, et jaanuaris teenis töötukassa oma reserve kahes erapangas hoides 10 protsenti tulu, kui aga oleks neid reserve hoitud riigikassas, oleks tulu olnud umbes viis korda väiksem. Seetõttu ongi Ossinovski sõnul arusaadav, et töötukassa ei taha reserve anda riigikassale.
„Aga valitsus soovib seda raha kuskil mujal kasutada,“ ütles Simson.
Nii suurendatakse Simsoni sõnul varjatult maksukoormust, sest kõik töötajad maksavad 2,8 protsenti töötuskindlustuse maksu ja nüüd on riik need reservid ära võtnud, et kasutada seda raha mujal. „Sama hästi oleks valitsus võinud tõsta tulumaksu,“ lausus ta.
Simsoni sõnul on normaalne, et kui kogutud raha enam ei kasutata tööpuuduse leevendamiseks, siis oleks normaalne alandada seda maksu ja tõsta muid makse. See aga on Simsoni sõnul Reformierakonna retoorika vastu, kes on lubanud, et nad tulumaksu ei tõsta.
Simson pakkus, et võib-olla käib peaminister Andrus Ansip liiga palju Eestist väljas ja üritab presenteerida välismaailmale Eesti muinasjuttu ning õhtustab koos Angela Merkeliga, kus nad arutavad Kreeka toetamist. Samal ajal unustab Ansip aga ära, mis toimub Eestimaal.
Simson soovitas peaministril minna näiteks Sindi supikööki, et näha, milline on olukord Eestis ja kuuleks, millist tuge vajavad Eesti inimesed valitsuselt.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige Marko Pomerants andis kolmapäevasel täiskogu istungil parlamendi õiguskomisjoni nimel menetlusse töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega kaotataks tuleval aastal taastuma pidanud võimalus saada töötuskindlustushüvitist ka töölt vabatahtlikult või poolte kokkuleppel lahkumisel.
Pomerants ütles parlamendis eelnõu üle andes, et eelnõu eesmärgiks on säilitada praegu kehtiv olukord töötuskindlustuses kindlustatute ringi osas ja tagada töötukassa jätkusuutlikkus.
Praegu saab töötuskindlustushüvitist vaid koondamise korral, kuid järgmisest aastast saaks seda kehtiva seaduse järgi ka siis, kui inimene lahkub töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Viimastel põhjustel töölt lahkudes oleks hüvitise suurus 40 protsenti töötaja eelnevast töisest sissetulekust aasta jooksul juhul, kui töötajal on viie aasta jooksul töötuskindlustusstaaži neli aastat.
