Euroopa Komisjon astus detsembris pretsedenditu sammu ja käivitas Poola vastu Euroopa Liidu lepingu artikli 7, suurendades sellega survet Varssavile kohtusüsteemi ebademokraatlikuks peetava reformi pärast.

See samm tähendab, et Euroopa Komisjon tahab liikmesriikidelt deklaratsiooni, kas õigusriik on Poolas ohus ja võib lõppeda Poolalt Euroopa Liidu hääleõiguse võtmisega.

Erinevalt valitsuspartneri IRLi juba võetud seisukohast, et Eesti ei peaks poola hääleõiguse ära võtmise poolt hääletama, pole peaminister Ratas veel ühest seisukohta võtnud.

"Valitsus ei ole veel arutanud Poola õigusriigi olukorda. Olen palunud sel teemal õigusliku analüüsi justiitsministeeriumilt ning loomulikult kuulame ära välisministeeriumi ülevaate," sedastas Ratas Delfile.

"Valitsus kujundab oma positsiooni enne vastavat Euroopa Liidu Nõukogu üldasjade nõukogu istungit. Praeguse ajakava kohaselt arutatakse Poola õigusriigi küsimust Euroopa Liidu Nõukogus kõige varasemalt veebruari lõpus."

Ratas lisas, et Euroopa Komisjoni õiguseksperdid on pika aja jooksul analüüsinud õigusriigi põhimõtete võimalikku rikkumist Poolas ning nende hinnangul on oht õigusriigile piisavalt tõsine, et seda tuleks arutada Euroopa Liidu Nõukogus, see tähendab, kõigi liikmesriikide vahel. "Samal ajal jätkub loomulikult Euroopa Komisjoni ja Poola omavaheline suhtlus, mis pole aga seni kahjuks soovitud lahendusi toonud," lisas Ratas.

"Eestile on väga oluline, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid järgivad õigusriigi põhimõtteid ning jälgime arenguid Poolas hoolega. Poola on ja jääb kindlasti ka tulevikus Eesti ja kõigi teiste liikmesriikide heaks sõbraks ning oluliseks liitlaseks," ütles ta.