Seadusega on kindlaks määratud isikud, kes on kohustatud valdama riigikeelt ja kasutama seda ametikohuseid täites. Nende hulgas on:
- riigi juhtkond ja rahvaesindajad;
- kohtunikud ja prokurörid;
- Ukraina keskpanga töötajad;
- ohvitserid, kes on sõjaväeteenistuses lepinguliselt;
- pedagoogid ning riiklike ja kommunaalsete tervishoiuasutuste meedikud.
Seadus ei laiene isikliku suhtlemise valdkonda ega usukommete täitmisele.
Seadus näeb ette, et iga Ukraina kodanik on kohustatud oskama riigikeelt kui oma kodakondsuse keelt. Riik korraldab ukraina keele kursuseid täiskasvanutele ja tagab võimaluse riigikeele vabaks omandamiseks Ukraina kodanikele, kellel ei ole sellist võimalust olnud.
Seaduse järgi peab isik, kellel on kavatsus omandada Ukraina kodakondsus, tõendama vastavat riigikeele oskuse taset. Isikutel, kes on sõjaväeteenistuses Ukraina relvajõududes ja on autasustatud riiklike autasudega, ning isikutel, kellele kodakondsuse andmine on riiklikes huvides, on õigus saada Ukraina kodakondsus ilma keeleoskuse taset tõendamata, aga nad on kohustatud omandama keele ühe aasta jooksul pärast kodakondsuse saamist.
Arvutiprogrammide kasutajaliidesed peavad hakkama olema riiigikeeles, inglise keeles või Euroopa Liidu keeltes. Televisioonis, internetis, trükiajakirjanduses, teatrietendustes ja filmide dubleerimisel tuleb samuti kasutada ukraina keelt.
Igal pool peab ukrainakeelseid ajalehti ja ajakirju olema vähemalt 50 protsenti. Veebilehed peavad olema vaikimisi ukrainakeelsed, aga neil võib olla ka muid versioone. Ukrainakeelse versiooni maht ei tohi olla väiksem muukeelse omast. Kirjastaja peab aasta jooksul välja andma vähemalt 50 protsenti ukrainakeelseid raamatuid.
