Helsingin Sanomat küsis, kas viimastel päevadel Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE), lääne meedia ja Ukraina teadetes esinenud eraldusmärkideta tankid ja muud sõjamasinad Ida-Ukraina mässuliste kontrolli all olevatel aladel on tulnud üle piiri Venemaalt.

„Minul ei ole selle kohta informatsiooni, aga ma kahtlen selles sügavalt. Selles sõjas on omakaitselased saavutanud Ukraina armee üle mitmeid võite, muu hulgas Ilovaiskis, mida peetakse Kiievis suurimaks kaotuseks. On hästi teada, et omakaitselased on suutnud Ukraina armeelt tanke ja sõjatehnikat ära võtta,“ vastas Puškov. „Kiiev väidab, et piirkonnas võitleb Vene armee. Aga ühtki Vene sõdurit ei ole kinni võetud. Ei ole olemas tõendeid, et Vene väed võitlevad Ukrainas.“

Helsingin Sanomate küsimusele, kuidas ta siis kommenteerib venelaste vahendatud informatsiooni sotsiaalmeedias ja sõduriemade organisatsiooni väiteid Ukrainas surnud Vene sõdurite kohta, vastas Puškov, et ta ei saa seda informatsiooni kinnitada.

Donetski ja Luganski rahvavabariikide valimiste kohta ütles Puškov, et Venemaa austab neid valimisi. „Venemaa räägib austamisest, sest valimiste tunnustamist võidaks tõlgendada piirkondade tunnustamisena. Me oleme siiski öelnud, et me ei kavatse tunnustada neid end iseseisvaks kuulutanud vabariike.“

Kas Puškov näeb Soomet sanktsioonidepoliitikas Euroopa Liidu ühisrinde osana või on Soomel Venemaa arvates Venemaa suhtes oma liin?

„Ma näen Soomet kindlasti osana Euroopa Liidust. Soome on võtnud kasutusele kõik Euroopa Liidu kehtestatud Venemaa-vastased sanktsioonid. Siiski on Soome tihti sanktsioonide vastu sõna võtnud ning öelnud, et need on kahjulikud Soomele ja Euroopa Liidule. Siin on Soome tegutsenud õigesti,“ vastas Puškov. „Euroopa Liit peaks mõtlema, kas uutest sanktsioonidest pole mitte rohkem kahju kui kasu olukorra lahendamisel.“

Puškovi sõnul on lääne sanktsioonid Venemaale mõju avaldanud, kuid mitte muserdavalt või viisil, mis võiks ähvardada president Vladimir Putini väga suuri toetusnumbreid või muuta Venemaa mõtteviisi. Samuti ei takista sanktsioonid Puškovi sõnul Venemaad hoolitsemast Ida-Ukraina vene elanikkonna eest.

Täiendavatele sanktsioonidele reageeriks Venemaa Puškovi sõnul väga negatiivselt ja võimalikud vastumeetmed ei teeks Euroopa majandusele head.

Kas Venemaa leiab, et on uues külmas sõjas?

„President Putin ei ole öelnud, et me oleksime uues külmas sõjas, mis tõenäoliselt peegeldab tema mõtteid, et seda ei tohiks õhutada. Et ennustusest ei tuleks sõda. Aga ma usun, et me oleme juba külma sõda meenutavas olukorras Ühendriikidega,“ vastas Puškov.

Aga mitte Euroopaga?

„Veel mitte.“

Kui Venemaa on kategooriliselt vastu NATO laienemisele oma piirialadele ja samal ajal on Venemaa tegevus Ukrainas pööranud suure osa rahvast NATO-ga liitumist toetama ning toetus on kasvanud ka Soomes ja Rootsis, siis kas Venemaa poliitika on ebaõnnestunud?

„Ma ei ütleks, et võime rääkida ebaõnnestumisest. Või puudutab ebaõnnestumine siis kogu Euroopat. Selle asemel, et Euroopa oleks jäänud pärast müüri langemist jagamatuks, on nüüd müür nihutatud Venemaa piiridele. Seda tegi NATO juba enne Ukraina kriisi,“ ütles Puškov. „Järgmine samm oleks olnud Ukraina liitmine NATO-ga. Ma ütleksin, et ilma NATO laienemisplaanideta näeks Ukraina olukord välja hoopis teistsugune. Ilma ohuta, et Ukrainast saab liige, oleks ka Krimmi olukord teine.“

Venemaa ei hõivanud Puškovi sõnul Krimmi, vaid tõi selle tagasi enda külge, kuhu ta on ajalooliselt kuulunud, aga geopoliitilised kaalutlused olid väga suures rollis, kui Moskvas Krimmi üle otsustati.

Helsingin Sanomate küsimusele, kas siis otsus Krimmi saatuse kohta tehti ikkagi Moskvas, mitte Krimmis, nagu Venemaa on väitnud, vastas Puškov, et loomulikult Krimmis, aga ka Venemaa pidi ju reageerima. „Kui Krimmis korraldati referendum Venemaaga ühinemise üle, ei saanud me jätta kaht ja poolt miljonit inimest tähelepanuta. Kui Kiievis ei oleks veebruaris toimunud ebaseaduslikku revolutsiooni, oleks Krimm endiselt Ukraina osa. Kogu Ukraina olukord oleks täiesti teistsugune.“

Soomlased ei peaks Puškovi sõnul Venemaad kartma. „Venemaa ei suhtu agressiivselt mitte ühessegi Euroopa riiki. See, mis juhtus Ukrainas, tulenes Kiievi võimetusest tulla vastu osa rahva soovidele. Kiiev valis läbirääkimiste asemel hirmutamise.“