Kell 19:41 sai häirekeskus kõne, kus teatati, et meesterahvas on umbes tund aega tagasi ujuma läinud ja tõenäoliselt ära uppunud.

Päästjaid ootas sündmuspaigal kadunud mehe sõber. Tema sõnul ei osanud suplema läinud mees ujuda, kuid läks hoolimata hoiatustest ja keelamisest siiski vette.

Kell 20.23 leidsid päästjad kuue-seitsme meetri kauguselt kaldast uppunud neljakümnendates eluaastates mehe surnukeha. Kas hukkunu oli ka alkoholi tarvitanud pole veel teada, selle selgitab välja ekspertiis.

Eesti inimene peab end tihti paremaks ujujaks kui ta tegelikult on, näitavad Päästeameti varasemad uuringud. Hinnatakse oma võimeid sageli üle ja kui sügavas vees avastatakse oma tegelik ujumisoskus on juba liiga hilja.

Täisealisest elanikkonnast pooled ei oska üldse ujuda või suudavad seda teha ainult kuni 25 meetrit. Ujumisoskuseks saab nimetada seda kui inimene suudab peatusteta ujuda vähemalt 200 meetrit.

Päästeamet soovitab suplemiseks kasutada ametlikke randasid, kus on ka rannavalve. Ujuma minnes on kõige tähtsam ohutu käitumine, samuti hoolivus ja tähelepanelikkus teiste suhtes.

Jaga
Kommentaarid