Paeti sõnul innustas Mandela oma pühendumuse ja inimlikkusega paljusid ning tegi maailma paremaks, vahendas välisministeeriumi pressiteenistus. „Mandela pärand maailmale inimõiguste ja õigluse eest võitlemisel on harukordne,“ lisas ta.

Mandela oli Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president aastatel 1994–1999.

Mandela sündis 1918. aastal ning liitus Aafrika Rahvuskongressiga 1943. aastal. 1962. aastal süüdistati teda sabotaažis ning talle määrati karistuseks eluaegne vangistus. Mandela vabanes siiski vanglast 1990. aastal.

1993. aastal pälvis ta koos toonase presidendi Frederik de Klerkiga Nobeli rahupreemia.

Pärast oma ametiaega presidendina sai Mandelast Lõuna-Aafrika Vabariigi mõjukaim saadik, kes võitles aktiivselt HIV ja AIDSi vastu ja aitas kindlustada oma riigi õiguse võõrustada 2010 jalgpalli maailmameistrivõistlusi.

Ta osales ka rahuläbirääkimistel Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Burundis ja teistes Aafrika riikides ning mujal maailmas.