Aruande koostas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning see sisaldab andmeid 34 riigi, sh 21 ELi liikmesriigi hariduse kohta.

"Liikmesriigid tunnistavad, et investeeringud haridusse on Euroopa tuleviku ja pikaajalise heaolu eeltingimus," ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Teine põhiprobleem hariduses on õppijate sooline ebavõrdsus. EL-is asub kõrgharidust omandama naisi ligikaudu kolmandiku võrra rohkem kui mehi ning Eestis on see suhtarv enam-vähem sama.

Aruandest selgub ka, et kolmanda taseme hariduse rahaline tulusus suureneb pidevalt ning riigi pikaajaline kasu kõrgharidusest maksutulude lisandumise ja muude säästude näol ületab haridusele tehtavad kulutused peaaegu kolm korda.

"Andmed näitavad, et hariduskulud on väikesed võrreldes sellest saadava tuluga. Aruandest selgub, et on vaja läbi viia reforme, et muuta haridus ajakohasemaks ja nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks atraktiivsemaks," selgitas volinik Vassiliou.

Samuti näitab aruanne, et 86 protsenti ELi riikide noortest omandab eeldatavasti keskhariduse ning et Euroopa on endiselt eelistatuim sihtkoht väljaspool kodumaad õppijatele.