Tuhanded inimesed usuvad ekslikult, et maskid on kandjale eluohtlikud

 (10)
Täiendatud Terviseameti kommentaariga!
Tuhanded inimesed usuvad ekslikult, et maskid on kandjale eluohtlikud
Internet

Eestikeelses sotsiaalmeedias ringleb järjekordne kahtlase väärtusega väide, mis püüab tõestada nagu oleks maskide kandmine eluohtlik.

Mida väidetakse?

Võtame luubi alla loo pealkirja "Terviseameti poolt soovitatavad koroonamaskid on eluohtlikud".

Kuidas on asi tegelikult?

Maskide kohta sotsiaalmeedias levivaid valeväiteid oleme juba varem kontrollinud (1, 2).

Seekordses loos väidetakse, et maskiga hingamine takistab hapniku omastamist ning on seetõttu eluohtlik. Loole on lisatud video, milles hingab härrasmees oksimeetrisse enne ja pärast maski näole panemist. Nagu võib eeldada, on maskiga hingates hapnikusisaldus õhus väiksem.

Video on kergesti leitav ka inglisekeelses meedias ning Twitterist, kust seda on kokku vaadatud kümneid tuhaneid kordi. Eestikeelne videovariant on jõudnud saja inimeseni, sotsiaalmeedia postitus üle kümne tuhande kasutajani.

Videos on oksimeetri näit sissehingamisel 20,6 protsenti, väljahingamisel 17,4 protsenti.

Loos väidetakse, et inimestel võib tekkida hapnikupuudus, kui hapnikusisaldus õhus on alla 19 protsendi. Viimane väide vastab ka tõele, kuid omavahel on võrreldud kahte võrdlematut asja.

Seotud lood:

Bioloogiatundidest mäletame, et väljahingatavas õhus on alati hapnikusisaldus väiksem kui sissehingamisel. See näitabki, et meie keha töötab ning veri saab piisavalt hapnikku. Kopsudesse hingatavas õhus on umbes 21% hapnikku, väljahingatavas umbes 16%. Selle info leiab kiiresti näiteks internetis mugavalt kättesaadavatest koolikonspektidest (1, 2).

Nagu näha, siis suurusjärgud on täpselt samad, mis videos. Väljahingatud õhk seguneb ülejäänud õhuga ning nii saame uuesti sisse hingata piisavas koguses hapnikku. Õhk läheb läbi ka maskidest, mitte ei jää sinna lõksu. Seetõttu ei teki maskide kasutamisest tervisekahjustusi ning nad ei kujuta endast ohtu eludele.

Mis puudutab Terviseametit ja nende soovitatud maske, siis tasub meelde tuletada, et maskid pole Eestis kohustuslikud, vaid soovituslikud riskigruppidele, kes viibivad siseüritustel suurema seltskonnaga. Maskide kandmine on vabadus, mida ka terviseamet oma sõnutsi austab. Siiski on mask ametkonna sõnutsi täiendav "kaitsekiht", mis aitab viiruse eest kaitsta.

Kõige tavalisemad kirurgimaskid ei põhjusta hingamisraskuseid. Ka kõrgema filtreerimistasemega FFP3 maskid ei põhjusta neid kohe, kuid uuringud on näidanud, et tõepoolest kandmise vältel võib süsihappegaasi väljumine maskist olla takistatud, mis võib viia hingamisraskusteni. Siiski on need maskid mõeldud peamiselt meditsiinitöötajatele, kes on riskidega kursis.

Pöördusime kommentaari saamiseks ka Terviseameti poole, kelle maskid eluohtlikuks tembeldati.

Ameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp viitas uuringule, milles vaadeldi 2010. aastal tervishoiutöötajate füsioloogilisi näitajaid respiraatori kandmisel. Uuringus osalenud kümme inimest liikusid respiraatoritega (nii klapiga kui ka ilma klapita) kiirusel 2,7 km/h ja 4 km/h. Neil mõõdeti pulssi, hingamissagedust ja -mahtu, hingamise minutimahtu, O2 ja CO2 näitajaid veres.

"Uuringus osalenutel ei avaldanud respiraatori kandmine mõju erinevatele füsioloogilistele näitajatele," sõnas Sepp.

Sepp selgitas, et kui kõrvale jätta valesti läbiviidud katse järeldused, siis hapniku sisaldus õhus peab langema 9 protsendini, et kehas võiks tekkida eluohtlikud kahjustused. Hapnikusisaldus alla 19,5 protsendi mõjutab organismi füsioloogilist protsessi.

Terviseameti esindaja lisas, et veendutakse maskide nõutelevastavust. "Tavatarbimiseks mõeldud isikukaitsevahendite nõuetele vastavust kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Viimane on koostanud juhise „Juhendi isikukaitsevahendite nõuete ja turustamise kohta“, milles on esitatud nõuded, millele maskid vastama peavad. Tavamüügiks ja -kasutuseks mõeldud isikukaitsevahendid peavad täies ulatuses vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/425 nõuetele. Vajadusel annab hinnangu nende nõuetelevastavuse kohta TTJA," selgitas Sepp.

Meditsiiniseks kasutamiseks mõeldud maskide tootjad peavad enne turustamiseks vajaliku loa saamist esitama Terviseameti Meditsiiniseadmete osakonnale vastavusdeklaratsiooni ja toote pakendi koopia, mis tõestavad maskide sobivust meditsiiniliseks kasutamiseks.

Otsus: tegemist on valeväitega. Maskid ei kujuta elule ohtu.

Täna kehtivad Terviseameti poolt maskikandmisele järgmised soovitused:

Kriis.ee

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!