Facebookis ringleb vale, nagu maskid ohustaks kandja tervist

 (9)
Facebookis ringleb vale, nagu maskid ohustaks kandja tervist
Sotsiaalmeedia

Eesti sotsiaalmeedias seni veel vähe tähelepanu saanud, kuid inglisekeelsetes keskkondades tuhandeid jagamisi kogunud piltpostitus eksitab lugejaid väidetega, nagu näomaskid ohustaksid kandja tervist.

Mida väidetakse?

Facebooki postitus viitab, justkui takistaks maski kandmine hapniku omandamist vereringes, suurendades toksiinide hulka kehas seetõttu, et välja hingates ei pääse mürkained maskist välja. Postituses on kirjas, justkui lülitaks maski kandmine välja keha immuunsüsteemi. Lisaks väidetakse, et maski kandmine suisa suurendab viiruseriski ning nende kandmine pole uuringute puudumise tõttu tõhus.

Kuidas on tegelikult?

Alustame kolmest omavahel seotud väitest – maskid takistavad hapniku omandamist ning takistavad mürkainete välja pääsemist, mille tõttu lülitub keha kaitsevõime välja.

Tavaliste kirurgimaskide ning kodus ise valmistatud riidemaskide kandmine võib olla küll esiti harjumatu ning tekitada tunde, et hingata on raske, kuid tegelikkuses ei mõjuta see hingamise kvaliteeti.

Nimelt on enimlevinud maskide kiudude vahele jäävad augukesed piisavalt suured, et sellest pääseks hapnikuosakesed läbi. See kehtib laias plaanis kõikide maskitüüpide kohta. Näiteks aprillis isikukaitsevahenditena turule paistatud kaitseklassita maskide skandaali tagamaid meelde tuletades meenub terviseameti väide, et ka kirurgimaskist võib pääseda läbi õnnetuseks küll pisike koroonaviirus, aga õnneks ka sellest veelgi väiksem hapnikuosake.

Tänaseks on Eestimaa apteekides saadaval teisedki maskitüübid, mis filtreerivad veel väiksemaid osakesi, kuid sellegi vahelt võib siiski läbi pääseda COVID-19 viirusosake, mille suurus jääb vahemikku 60-140 nanomeetrit, keskmine viiruse suurus jääb 125 nanomeetri juurde.

Mis puudutab kõrgema kaitseklassiga N95 või FFP3 tüüpi respiraatoreid, siis neid kannavad nii haigetega kokkupuutuvad meditsiinitöötajad, haiged ise (sel juhul kantakse ilma klapita respiraatorit), aga seda tüüpi maske võib näha kasutust leidmas ka suitsustes keskkondades, kus on vaja filtreerida väga väikesi mürkosakesi mürgistuse vältimiseks. Tõsi, Stanfordi ülikooli teadlaste uuringus on välja toodud, et pikaaegne selliste väga kõrge filtriga maskide kandmine vähendab hapnikku organismi pääsemist 5 kuni 20 protsenti.

Siiski puudatab see kitsast osa inimestest, kes on sunnitud respiraatoreid kandma tervise kaitsmiseks, kuid on samas ka teadlikud võimalikest hingamisraskustest.

Seega, kui maskist pääsevad hapnikuosakesed sisse, pääsevad sellest ka süsinikuosakesed (ja muud) välja, mistõttu ei saa kehas mürgistus tekkida.

Mis puudutab toksiine, siis näomaske on saastatud suurlinnades kantud juba aastaid, et vähendada õhus lendlevate pisikeste osakeste sissehingamist. Hiina suurlinnades läbiviidud uuringud viitavad näiteks, et maskide kandmine parandas saastunud õhus ringilendlevate ohtlike osade sissehingamist kuni 99 protsenti, sõltuvalt maski tüübist. Südamehaigustega katseisikute näitajad maski kandmisel paranesid ning keha võitles väiksema hulga toksiinidega.

Maskide filtreerimisvõimest on Delfi kirjutanud palju ka varasemalt, loe täpsemalt näiteks siit. Samuti oleme kirjutanud valeväidetest, justkui kaitsemaskid ohustaks rasedate tervist. Ka sel juhul viitasime uuringutele, mis kinnitavad vastupidist.

Valeinfot sisaldav postitus väidab, et maskide kiudude tihedus on liiga madal, seega pole neid üldse mõtet kanda. Nagu eelnevalt tõendatud, siis sõltub see maskist ja selle kasutamise otstarbest. Kui inimesel on koroonaviirus, siis tõepoolest tuleks tal pähe panna vähemalt N95 respiraator, mitte tolmumask, kuid kui inimene püüab end ja teisi kaitsta piisknakkuse eest siseruumis, siis maskid aitavad viiruse levikut igal juhul aeglustada.

Tervisele ohtlik, nagu väidetakse postituses, pole aga kumbki maskitüüp.

Postitus väidab veel, et maski kandmine võib suisa suurendada viirusehaigustesse nakatumise riski. Terviseameti soovitus palub vastupidiselt just nõrgenenud immuunsussteemiga inimestel maski kanda, et lisada enda kaitsmiseks üks lisavõimalus.

Lõpetuseks, nii erinevate maailma terviseorganisatsioonide (WHO; CDC) kui ka terviseameti soovitus on maske kanda, eriti just siseruumides ning eakamatatel, nõrgenenud tervisega inimestel. Maskid koos teiste hügieeninõuetega nagu käte pesemine ja distantsi hoidmine siiski aitavad viiruse levikut takistada.

Hinnang: vale

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!