Politsei suuroperatsiooni sihtmärgiks olnud Airiston Helmit kahtlustatakse selles, et see on rahapesuettevõte, mille ainus eesmärk on olnud välismaal kuritegelikul teel saadud vara seaduslikuks Soome kinnisvaraomandiks muutmine, vahendab Ilta-Sanomat.

„See on üks uurimisliin. Kuritegelikeks kahtlustatavad varad on tulnud välismaalt, aga ma ei saa veel ilmakaart öelda,” ütles kriminaalinspektor Tomi Taskila Soome keskkriminaalpolitseist.

Keskkriminaalpolitsei ei nimeta uurimise all olevat ettevõtet. Politsei taotleb siiski täna Päris-Soome esimese astme kohtus kahe Airiston Helmiga seotud mehe vahi alla jätmist.

Üks neist on 36-aastane Vene mees, kes on Soome äriregistri järgi olnud ka Airiston Helmi juhatuse liige pool aastat 2016. aasta märtsist septembrini.

Teine on 51-aastane Eesti mees, kelle nimel on mitmeid Airiston Helmi telekommunikatsiooniühendusi ning tema autot nähti nädalavahetusel Airiston Helmi kinnistu hoovis, kui politsei seal läbiotsimisi tegi.

Eesti mehel ei ole Soomes üheski ettevõttes ametlikku vastutavat kohta. Eestis on ta juhatuse liige väikeses ühingus, mis nimetab oma eesmärgiks ukraina rahvuskultuuri kaitsmist ja kultuurivahetust.

Airiston Helmi asutati ja registreeriti Soome äriregistris 2007. aasta novembris. Politsei kahtlustab rasket rahapesu, mis algas ettevõtte registreerimise päeval.

Taskila kinnitas, et keskkriminaalpolitsei kahtlustab, et ettevõte on asutatud just nimelt rahapesu jaoks. Eeluurimise käigus püütakse välja selgitada, millise kuritegeliku tegevusega on raha võidud saada ja kui suur osa Airiston Helmi investeeritud varast on võinud olla ebaseaduslikku päritolu.

Airiston Helmi aruannetest selgub, et ettevõttesse on alates selle asutamist sisse pandud üle kümne miljoni euro. Ettevõtte bilansis on see laenuraha.

Selle raha eest on ettevõte ostnud Turu saarestikus ja mandril kinnistuid ja krunte, kuhu on ehitatud suvilaid ja muid ehitisi. Politsei kahtlustab, et ehitustööd on tehtud musta tööjõu abil, jättes maksud maksmata. Kriminaaljuurdlus sai alguse just maksuameti palvel.

Airiston Helmi omanduses olevad maa- ja veealad, hooned, masinad ja muu on aruannetes hinnatud kokku 9,6 miljonit eurot maksvaiks.

2014. aastal kukkus ettevõtte kinnisvara väärtus siiski nelja miljoni euro võrra. See tulenes sellest, et Airiston Helmi müüs Paraineni omavalitsuses oleva Säkkiluoto kinnistu 52-aastasele Vene mehele.

Tehingu hind oli 4,5 miljonit eurot. Kinnistul on mitmeid turismihooneid ja majandushoone. Tehingu hinnas sisaldus enam kui 200 000 euro väärtuses vallasvara.

Säkkiluoto ostnud Vene mees on olnud Airiston Helmi tegevusse mitmel viisil kaasatud. Ta tegutses juhatuse esimehena aastatel 2013-2016 ja on olnud Airiston Helmis ka vähemusaktsionär.

Ettevõtte tegelik äritegevus on olnud rängalt kahjumis. Paberil on alates asutamisest olnud kahjum igal aastal sadu tuhandeid eurosid.

Kahjumi tõttu kokku kuivanud omakapitali on lapitud niinimetatud kapitalilaenudega. Need on laenud, millele on seaduses pandud teatud eritingimusi. Neil on näiteks pankroti olukorras teistest laenudest halvem eesõigus.

Kapitalilaenud ja lühiajalised laenud on vaikselt asendanud asutamisfaasis võetud pikaajalised laenud. 2017. aasta aruande järgi on ettevõttel võõrast kapitali enam kui kümme miljonit eurot, millest 5,5 miljonit on kapitalilaen. See on täielikult asendanud omakapitali, mis on samas väärtuses miinuses.

„Ühelt läbiotsimisobjektilt leiti kilekottides sularaha 500 000 eurot, aga selle sularaha lugemine on veel pooleli,” ütles Taskila eile.

Soome uudisteagentuuri STT teatel leiti ka relvi, mis näivad praegu olevat kollektsioneerimisesemed. Nende kohta keskkriminaalpolitsei teatel eeluurimist alustada ei kavatseta.

Konfiskeeritud materjali läbitöötamine võtab Taskila sõnul aega kuid, vähemalt kevadeni.

Soome on esitanud õigusabipalveid ka välismaale.

„Ja neid tuleb teha veel rohkemgi tõendite hankimiseks ja ülekuulamisteks,” ütles Taskila, nimetamata riike, kellele palveid on esitatud.

Ülekuulamised jätkuvad ja kahtlusaluseid on veel kätte saamata.

„Soomes ei otsita enam kedagi. Meil on selline arusaam, et on tuvastatud teatud välismaa isikuid, kelle asupaiku tuleks välja selgitada. Neid on veel kätte saamata,” ütles Taskila.

Taskila ei öelnud, millise riigi kodanikud need isikud on ega ka seda, kui palju neid on.