Kaljulaidi sõnul on Saksamaa tööstus olnud juba alates 1990. aastatest väga digitaalne ja ta ei tea, miks on tööstus valitsuse selles osas maha jätnud. Eesti puhul on innovatiivne see, et era- ja avalik sektor teevad omavahel koostööd, märkis Kaljulaid.

„Oma vestlustes Saksa ettevõtjatega toonitasin ma: te ei saa oodata, et teie valitsus ühiskonna digitaliseerib. Te peate ise alustama, digitaalset ID-d kasutama, mille Saksamaa on ju kasutusele võtnud, mis aga on kaks aastat varjusurmas olnud. See on puuduv lüli. Kantsler Angela Merkel ütles mulle täna, et valitsusel on sadu teenuseid, mida ta tahab sellele platvormile viia. Aga probleem on see, et kui ainult avalik sektor oma teenused seal digitaliseerib ja erasektor kasutab ikka oma enda digitaalseid ID-sid, ei saa sellest iialgi see üks pass, mida kõik tahaksid. Pall on erasektori väljakupoolel,” ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on see väga pakiline küsimus, sest Saksamaa digitaalne ID on nüüd kasutusel olnud kaks aastat, aga üha rohkem inimesi pettub, sest pärast sisselogimist ei ole suurt midagi teha.

Kaljulaidi sõnul on esmatähtis usaldus. „Paljud inimesed ütlevad: see ei ole ju internetis turvaline. Ja mina küsin neilt: kuidas palun? Teie paberdokumendid on turvaliselt teie arsti kliinikus – kui te aga isiklikult kohale ei lähe, et dokumentidel sõrmejälgi uurida, ei tea te, kes viimati teie pabereid luges. Internetis tean ma seda. Kes iganes minu andmeid loeb, jätab elektroonilise sõrmejälje. Ta saab ennast minu juurde sisse logida ainult oma isikliku ID-ga, mitte insitutsioonina. See on tõeline turvalisus.”

Kaljulaid märkis, et ei pea garanteerima, et kõik on täiesti turvaline. Ainus, mida peab tegema, on näidata, et see on turvalisem kui paber ja nii kindlasti on.

Süddeutsche Zeitung küsis Kaljulaidilt, mis juhtub siis, kui riigis on kõik andmed digitaalsed, aga siis muutub demokraatia autoritarismiks.

„Andke andeks! Kas see takistas Stalinil eestlasi Siberisse saatmast, et tal ei olnud digitaalset riiki? Tehnoloogia ei ole instrument, mis teeb inimkonna automaatselt paremaks. Aga kui sellele ettevaatlikult läheneda, ei ole ta ohtlik,” vastas Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on digitaliseerimine ainus põhjus, miks Eesti püüab saada ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. „ÜRO-l on olnud sellel teemal juba kuus töögruppi. Me oleme kõigiga koostööd teinud. Ja me näeme, et midagi ei juhtu. Kõik digitaalne peab saama konfliktide lahendamise mehhanismide lahutamatuks osaks. Kõike tehakse liiga vähe, liiga aeglaselt,” ütles Kaljulaid.

Süddeutsche Zeitung märkis, et kodus ei lähe mitte kõik Kaljulaidi meele järgi – paremäärmuslik EKRE on valitsuses.

„Hea asi on see, et see on koalitsioon. Ja nii kaua, kuni kaks teist parteid Euroopa-meelselt mõtlevad, et muutu Eesti Euroopa-poliikas midagi. Aga peab paika, nende sõnavara on selline, mida mina poliitikas näha ei taha,” lausus Kaljulaid.

TransferWise’i juht ütles, et kahju Eesti mainele on juba praegu mõõdetamatu, märkis intervjueerija.

„Jah ja ma nõustun temaga. Ma arvan, et eestlased mõtlevad selle üle järele, kui näevad, kui suur see kahju on,” ütles Kaljulaid.

Parempopulismi võimalikuks põhjuseks peab Kaljulaid nõrka regionaalpoliitikat ning nõrka insustrialiseerumise ja globaliseerumise mõjudega tegelemist, mis on kindlasti nii Eestis. „Paljud inimesed maal tunnevad end mahajäetuna. Palgad on Eestis tõusnud, 30 dollarilt inimese kohta 1400 dollarile. Aga keskmisest on täiesti ükskõik, kui sinust kõik mööda läheb. Me oleme kõik rikkamaks saanud, aga tavaliste inimeste ostuvõime on langenud. Nüüd on valitsuse ülesanne selle vastu tegutseda,” ütles Kaljulaid.

Kaljulaid leiab, et Eesti peab kindlasti tagama, et säilitab oma võrdsete võimalustega koolisüsteemi. „Me peame tagama, et igas põlvkonnas on sotsiaalne mobiilsus. Kui on olemas sotsiaalne mobiilsus, siis ei kaota inimesed lootust põlvkondadeks ette. Kui inimesed selle lootuse kaotavad, tahavad nad revolutsiooni. Nii lihtne see ongi,” ütles Kaljulaid.