Marine Le Pen RIA Novostile: on ilmselge, et NATO ei peaks mingil moel Venemaad ohustama
Prantsusmaa populistliku Rahvusrinde presidendikandidaat Marine Le Pen andis intervjuu Vene uudisteagentuurile RIA Novosti, milles rääkis, millises suunas juhib riigi valimisvõidu korral.
Le Pen ütles, et Brexit ja Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel avasid uue ajajärgu. Need tähendavad Le Peni sõnul, et inimesed on seadnud kahtluse alla selle maailmakorra, mida esitatakse vankumatuna.
„Mõlemal juhul tasub rääkida rahva protestist selle kahju vastu, mida kontrollimatu, metsik globaliseerumine meile teeb nii majanduslikus kui ka inimlikus plaanis. Ameeriklased nagu ka Suurbritannia elanikud tahtsid jälle oma saatuse valitsemise ohjad enda kätte võtta, öelda „stopp“ ebavõrdsuse kasvule ja massiimmigratsiooni kontrollimatule voole. See nähtus – oma saatuse juhtimise inimeste kätte tagasiandmine – hakkab üha rohkem puudutama Euroopat, sealhulgas Prantsusmaad. Nii avavad need sündmused, millest me räägime, tõepoolest tee võimule neile, kelle lähenemine on rohkem kooskõlas rahva ootustega. Ja seda kinnitab poliitika, mida ajan mina või sõbralikud erakonnad teistes maades,“ ütles Le Pen.
„Rahvusvahelise olukorra seisukohast peaksid Donald Trumpi võimuletulek ja Euroopa-meelse dogma nõrgenemine, Saksamaa üleoleku lõpp Euroopa kontinendil võimaldama märkimisväärsel määral konstruktiivsemate ja tasakaalustatumate suhete loomist Venemaaga, sealhulgas Süüria konflikti küsimuses, aga ka kõigis pingeküsimustes, mis praegu eksisteerivad. Ma arvan, et me liigume multipolaarse, tasakaalustatuma maailma suunas ning see hakkab olema loomulikult see ülesanne, mille ma sean Prantsuse diplomaatia ette Prantsusmaa presidendiks valimise korral,“ teatas Le Pen.
Süüdistuste kohta, et Rahvusrinnet finantseeritakse Venemaalt, ütles Le Pen, et see on absurd. „Minevikus kasutasime me Tšehhi-Vene panga laenu, selles ei ole mingit saladust, nagu pole ka Vene riigi osaluses. See, et meil tuli pöörduda välismaa pankade poole, räägib ainult sellest, et kõik Prantsuse pangad keeldusid meid finantseerimast.“
Presidendiks valimise korral on Le Peni esimene ülesanne nelja suveräänsuse taastamine. Need on territoriaalne suveräänsus, majanduslik suveräänsus, valuutasuveräänsus ja seadusandlik suveräänsus.
Le Peni sõnul peab Prantsusmaa vabanema USA alluvusest. Ta leiab, et tuleb mõelda, kui kasulik on Prantsusmaale olla NATO süsteemi osa, kuid enne kui seda arutada, tuleb aru saada, mida kavatseb alliansiga ette võtta Trump.
„Igal juhul on minu jaoks ilmselge, et NATO ei peaks mingil moel endast Venemaale ohtu kujutama: külm sõda on juba ammu lõppenud!“ kuulutas Le Pen.
„Sellest, mis puudutab Euroopa Liitu… Ma ütlesin prantslastele, et kui mind valitakse, suundun ma viivitamatult Brüsselisse, et alustada meie suveräänsuse tagasisaamise läbirääkimisi. Pool aastat pärast enda presidendiks valimist korraldan referendumi. Kui ma saan aru, et läbirääkimisi kroonib edu, palun ma Euroopa Liitu jäämist. Kui läbirääkimiste tulemused jätavad soovida, palun ma EL-ist väljaastumist. Ja ma ei usu sekundikski, et kui Prantsusmaa EL-ist lahkub, variseb ta kohe kokku,“ ütles Le Pen.
Le Pen usub, et Venemaa president Vladimir Putin ja USA presidendiks valitud Donald Trump jagavad tema maailmavaadet rahvusvahelistele suhetele, milleks on dialoog sõltumatute riikide vahel, mis soovivad luua vastastikku kasulikke ja rahumeelseid suhteid multipolaarse maailma raames.
Kõik Venemaa-vastased sanktsioonid tahab Le Pen kaotada, vähemalt need, mis puudutavad Prantsusmaad. Need on tema sõnul nii ebaõiglased kui ka täiesti ebaefektiivsed, isegi kontraproduktiivsed.
„Ma arvan, et Euroopa Liit on oma dogmadest liiga pimestatud, et olukorrale realistlikult vaadata. EL ei ole suuteline seda analüüsima. Kõike, mis puudutab Venemaad, kuigi mitte ainult Venemaad, vaid ka teisi riike, vaadeldakse läbi ideoloogilise prisma. Mitte keegi ei võta arvesse ei meie huve ega tegelikku olukorda. See dogmatism on olemas kõigil tasanditel, keeld arutleda ja mõelda,“ lausus Le Pen.
