Europarlamendi väliskomisjoni liige: Venemaa on Süürias käpardlikult oma visiitkaardi esitanud

 (23)
Pikk intervjuu!
Tamás Meszerics
Tamás Meszerics Foto: Genevieve ENGEL, Euroopa Parlament

Ungari eurosaadik Tamás Meszericsi sõnul võib Orbani valitsuse isepäisus viia selleni, et EL-ist saadetakse riiki 200 000 soovimatut immigranti.

Europarlamendi väliskomisjonis muuhulgas lähemalt Venemaa küsimustega tegelev Ungari saadik Tamás Meszerics rääkis Eesti Päevalehele antud intervjuus Moskva tegevusest Süürias ja Ukrainas. Aga samuti Ungari peaminister Viktor Orbani ebaõnnestumistest nii EL-is kui ka Moskvaga sõbrustamisel.

Mida teeb Venemaa Süürias? Mis on nende interventsiooni mõte, kas neid tuleb nüüd arvestatava osapoolena võtta?

Venemaad tuleb võtta arvestatava partnerina mitmetes valdkondades, kuid mitte tingimata Süüria puhul. Nende interventsioon Süürias on tegelikult teinud asjad palju keerulisemaks mitmel eri tasandil.

See ei juhtunud kogemata või hetke tuju ajel. On selge, et Venemaa peab asuma toetama [Süüria diktaatorit] Bashar al-Assadit tema poolt veel vaevalt kontrollitaval territooriumil. Selleks on kaks strateegilist põhjust.

Seotud lood:

Esiteks Süürias asuvad Venemaa ainukesed Vahemere sõjaväebaasid. Nad peavad neid neid kaitsma niikaua, kui soovivad omada Vahemere laevastikku.

Teine põhjus on selles, et kui al-Assad kukub, siis ei kaotaks Venemaa mitte üksnes Süüria sõjaväebaasi, vaid ka tugipunkti, millega osaleda terves Lähis-Ida regiooni hõlmavas mängus. Seega teatud mõttes oli see preventiivne samm, kuigi halvasti ettevalmistatud samm.

Aga interventsioonei tenud Süüria seisukorda kindlasti mitte lihtsamaks, kuid samas ei teinud see ka Venemaast tingimata vajalikku osa Süüria lahendusest. Venemaa interventsioon kujutab endast minu hinnagul käpardlikku ja oskamatut viisi panna lauale oma visiitkaart, et nõuda kohta tulevaste läbirääkimiste laua taga.

Euroopas ollakse Süüria pärast mures eelkõige põgenikekriisi pärast. Ajutiselt ehk saab teha midagi inimrände osas, kuid lõplik lahendus saab tulla ainult rahu näol Süürias. Viimasel erakorralisel ülemkogul tegid EL-i liidrid ettepaneku alustada rahuüritusi ÜRO kaudu. Kas midagi selle poole liigub?

Kaks asja. Esiteks sõjalised interventsioonid õhurünnakute näol, kus maavägesid ei kasutata, pole seal regioonis lahendanud mitte ühtegi konflikti. See on isegi sõjaliselt võimatu.

Teiseks ma ei näe, et sõjaline lahendus oleks olemas. Viimaks peab see endast kujutama rasket poliitilist lahendust. Kas EL võiks selles olla osaline, on teine ja huvitav küsimus. EL võib üritada suruda lahendust ÜRO resolutsiooni näol. Kuid hetkel on peamised EL-i riigid, kel on sõjaline võimekus olemas, pean silmas Suurbritanniat ja Pratsusmaad, nähtavalt sõjalise lahenduse taga ja see ei aita asjale kaasa.

Halvad uudised seisnevad selles, et kui ISIS on terroristlik organisatsioon – tegelikkuses on see midagi rohkemat – siis pole viisi, kuidas saab sellist ühendust territooriumilt välja suruda lihtsalt õhulöökidega. Õhurünnakud töötavad ainult niikaua, kui nad kaitsevad kedagi maa peal, kel on endal relvad.

Ainukeseks õnnestunud näiteks on Kobane linna tagasivallutamine ISIS-elt Põhja-Süürias. Seal õhurünnakud töötasid, sest maa peal olid kurdi võitlejad.

Aga see ei tähenda, et ma kutsusks EL-i või Venemaad või USA saatma Süüriasse maavägesid. Ma ei poolda seda seetõttu, et tegemist on kogusõjaga vähemalt kolme-nelja osapoole vahel, kus oleks raske midagi saavutada isegi maavägedega.

Parim viis oleks panna kokku kõva poliiitline pakkumine, millega võiks tekkida mingisugune võimujagamise leping. See ei ole lihtne ja on väga keeruline. Siin lisandub veel üks aga – vastutust ei tohi unustada. Minu hinnagul on al-Assad sõjakurjategija ja seda ei tohi läbirääkimistel kauplemisega kinni mätsida.

Tamás Meszerics Foto: Mathieu CUGNOT, Euroopa Parlament

Aga jõuame põgenikekriisini. Lahendus, millest räägite võtab kaua aega..

Jah me räägime aastatest.

..seega, kas on vahepeal migeid võimalusi põgenikevoolusid paremini hallata või näeme kevadel uut suurt stiihilist lainet, kui Vahemeri taas laevatatavaks muutub?

Pikaajaline lahendus migratsiooniküsimusele, vähemalt sellele osale sellest küsimusest, saab ainult tulla koos pikaajalise rahulplaaniga. Aga see võtab aastaid. Vahepeal aga võtab põgenikevool taas hoo sisse kevadel nagu viitasite.

Nüüd kas seda põgenike väljavooli saaks osaliselt halata regioonis endas, millele on nüüd Euroopa liidrite ja Komisjoni heakskiit rahaeralduste näol laagrite ülalpidamisele Türgid ja Liibanonis? See kindlasti ei peata täielikult põgenike tulemist.

Ja me ei paks isegi üritama. Lõppude lõpuks on meil rahvusvaheline kohustus põgenike vastuvõtmiseks ja pagulase staatuse andmiseks neile, kes kriteeriumitele vastavad.

Parim viis selle tegemiseks pikema aja jooksul oleks nn humanitaarviisade süsteemi käivitamise näol. See tähendab, et inimeste taustakontroll toimuks EL-ist väljaspool. Sellel on topelt head küljed. Esiteks see muudaks põgenike saabumise teekondi endid. Teiseks võiks see vähendada inimsmugeldajate kasumeid.

Kui saaks humanitaarviisat taotleda ja seda saada, mis annaks võimaluse minna alguses ehk ühte piratud liikmesriiki ja alles peale topeltkontrolle saada asüüle, siis tekiks odavamaid viise EL-i saamiseks. See oleks odavam, turvalisem ja päästaks elusid.

Ütlesite, et EL ei peaks isegi üritama põgenikevoolu täielikult peatada. Te esindate europarlamendis Ungari valijaid. Ungari valitsus paistab tegevat küll kõik, et lõpetada põgenike saabumine, kas pole nii?

Kuna ma esindan opositsiooni, siis mul pole raske öelda, et Ungari valitsus on tegemas ülisuurt viga.

Miks te nii arvate?

Sel on kaks seotud põhjust. Esimene on see, et sellele, mis näib, pole EL-i esimeseks isemõtlejaks olemine hea. Euroopa poliitika köib teistmoodi. Jäärapäised isemõtlejad surutakse äärealale ning jäetakse üksi. Ja see on parim, mis juhtuda võib.

Ungaril pole vaatamata katsetele läinud korda luua üle-Euroopalist immigratsioonivastast koalitsiooni. See on vähemuse nägemus ikka. Ja niikaua, kui Saksamaa ja Prantsusmaa ehk EL-i peamised riigid asju juhivad, võib selliseid vaateid lihtsalt isoleerida.

Vaadake, mis juhtus maist septembrini. Mais oli veel laialt öeldes immigratsioonivastasel blokil 13 häält EL-i nõukogus. Septembriks oli järel neli või viis. See ei juhtunud seepärast, et probleem oleks lahendatud või seda ajakirjanduses tähtsaks ei peetud. Lihtsalt sellist seisukohta pole võimalik edukalt EL-is edendada.

Mis on Dublini süsteem?
Tamás Meszerics viitab Dublini süsteemile ja reeglitele. Tegemist on EL-i riikide vahel kehtivate kokkulepetega, mis käsitlevad muuhulgas asüülitaotlemise ja immigratsiooniga seotud protseduure riikide vahel.

Kui liikmesriiki saabub põgenik, kes esitab asüülitaotluse või muu illegaalne immigrant, siis peab liikmesriik tagama, et see isik tuvastatakse ja võetakse arvele. Sama süsteemi järgi on neil isikutel teoreetiliselt keelatud lahkuda sellest EL-i riigist, kuhu saabuti, niikaua kui toimub otsustamine, mis nendega edasi saab. Juhul, kui nad peaksid üritama protseduuride teostamise ajal teise liikmesriiki minna ja seal avastatakse, siis on viimase koha vüimudel õigus isik pikema jututa saata tagasi EL-i riiki, kuhu ta esmalt saabus ja arvele võeti.

Teiseks, ja see on teistsugune tähelepanek. Ungari on väga haavatavas positsioonis nn Dublini süsteemis. Dublini süsteem on praegu lagunemas, seda teame kõik. Igasugune kvoodisüsteem, mida me rohelistena nimetame pigem ümberjagamissüsteemiks, nõrgestab lõppkokkuvõttes Dublini süsteemi.

Aga hetkel on Ungari on just selle sama kokkukukkuva Dublini reeglite tõttu nõrgas positsioois, sest oli põgenike nn esmaseks saabumiskohaks. Ja see on tõsine oht. Ma arvan, et sel suvel saabunud 300 000 põgenikust ehk kolmandikule antakse lõpuks asüüli.

Järelikult on umbes 200 000 saabujat, kes tuleks tagasi saata, Ja vastavalt Dublini reeglitele tuleks nad saata esmalt nende esmasesse sisenemispunkti ehk Ungarisse.

Selle juhtumine või mittejuhtumine sõltub nüüd täielikult Saksamaa ja teiste liikmesriikide heast tahtest. Sest regulatsioonide alusel oleks neil õigus neid Ungarisse tagasi saata.

Seega mängides isemõtlejat ja jäädes selle tagajärjel isoleerituks tekitavad lisariski, et võib olla vaja hakata tegelema 200 000 inimesega, keda ei peeta põgenikuks. Samas ei pruugi olla sul enam kohta, kuhu neid erinevatel põhjustel välja saata.

Kuidas on seis aga Orbani ja Putini sõprusega praegusel hetkel. Teame, et Ungari peaminister oli vägagi Moskva sõbralik, kuid nüüd on Venemaa läinud Süüriasse, mis teeb tõenäoliselt põgenikevoolu hullemaks. Kas see muudab nende sõprust? Kuidas Orban Venemaa Süüria interventsiooni suhtub?

Ma pole näinud mingit indikatsiooni Ungari valitsuselt, et see muudaks oma seisukohti Moskva suhtes. Kuigi peab märkima, et nad on väga selgelt viimase aasta või kümne kuu jooksul pisendanud sõprust Putiniga.

Taaskord ma arvan, et nad mängisid end halvasti kaitstavasse nurka siin. Ma arvan, et valitsus tegi tõsise valearvestuse kahe aasta eest, mil valiti Venemaale toetuvad energialahendused. Sealt edasi on paljuski olnud tegemist inertsiga ja viivisega reaktsioonidega tegelikele muutustele. Näiteks võttis neil pool aastat aega saamaks aru, et Ungari ei saa olla taustakanaliks Ukraina kriisi lahendamiseks.

Mis siis on teie hinnang praegusele olukorrale Ukrainas. Paistab, et Venemaa sõjaline tegevus on pausi peale pandud Süüria tõttu. Kas Euroopa Liit suudab neid kahte konflikti eraldiseisvana hoida ja jääda kindlaks om tugevale seisukohale Ukriana suhtes?

Ma väga loodan, et Minski lepped saavad täidetud isegi neis ettenähtud ajaraamistkus, milleks on selle aaasta detsember. Mõistagi tekib vältimatult vaidlusi, kas tegelikult on kõik kriteeriumid täidetud ja kelle süü, kui mitte. Mõned ei saa kindlasti täpipelt täidetud ja seega tuleb vaidlusi.

Praegu on vähemalt sõjaline konflikt pandud Moskva poolt pausile. See võib olla indikatsioon, et nad üritavad leida väljapääsu vähemalt, mis puudutab Ida-Ukraina territoorume. Nad võivad isegi otsida näo päästmise vahendit sealt tagasi tõmbumiseks. Mul pole otseseid tõendeid selle kohta, kuid ma olen sündinud optimist.

Putin tegi tõsise valaervestuse Ukrainas ja on ise ka kahe tule vahel sealse konfliktiga. Seega peab ta varem või hiljem oma kaotused kokku lugema. Eriti arvestades Venemaa majanduse seisukorda ja naftahindade langemise tõttu kannatada saanud eelarvetulusid. Fakt on, et ta ei saa korraga pidada kahte või kolme konflikti isegi siis, kui need on piiratud oma loomult.