Euroopa Parlament: Venemaa ei ole enam Euroopa Liidu strateegiline partner
Kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis leiavad saadikud, et Euroopa Liit peab oma suhted Venemaaga, mida on tõsiselt kahjustanud Venemaa-poolne demokraatia põhimõtete, põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumine, kriitiliselt üle vaatama. Euroopa Liidul tuleks nüüd võimalikult kiiresti välja töötada pehmel jõul põhinev erandolukorra kava, et astuda vastu Venemaa agressiivsele ja vastuolusid süvendavale poliitikale.
"Ukraina vastu suunatud agressiooni ja Krimmi annekteerimisega on Venemaa juhtkond pannud suhted teelahkmele. Nüüd on Kremli otsustada, kuidas edasi liikuda - kas tehes koostööd või süvendades võõrandumist," ütles raportöör Gabrielius Landsbergis.
"Olen veendunud, et Venemaa inimesed, nagu ka me kõik, tahavad rahu, mitte sõda. Muutused Venemaal saavad tulla ja tulevad seestpoolt. Seni peame edastama tugeva sõnumi Venemaa juhtkonnale, et seisame üheskoos agressiooni ohvritega ja nendega kes seisavad väärtuste eest, millele Euroopa Liit on rajatud," lisas ta.
Resolutsioon võeti vastu häältega 494 poolt, 135 vastu, 69 erapooletut.
Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsuse säilitamine peab olema peamiseks prioriteediks Venemaa Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Ukraina sõjas otsese osalemise kontekstis, ütlevad saadikud resolutsioonis.
Liikmesriike kutsutakse üles hoiduma kahepoolsetest kokkulepetest Venemaaga, mis võiksid seda ühtsust kahjustada. Selleks, et aidata kaasa solidaarsusele liikmesriikide vahel tuleks kiiresti luua igati tugev Euroopa energialiit, lisavad saadikud.
Rohkem pingutusi Venemaa propaganda tõrjumiseks
Saadikud kutsuvad Euroopa Komisjoni üles eraldama viivitamata piisavalt vahendeid konkreetsetele projektidele, mille eesmärk on tõrjuda Venemaa propagandat ja väärinfot Euroopa Liidus ja välismaal.
Samuti väljendavad saadikud muret inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimise halvenemise pärast Venemaal ja kutsuvad Euroopa Liitu üles jätkama toetust Venemaa inimõiguste kaitsjatele.
Lõpetada Venemaa sekkumine Euroopa Liidu demokraatiates
Parlament väljendab sügavat muret selle üle, et Venemaa on nüüd avalikult asunud positsioonile, mis vastandub rahvusvahelisele demokraatlikule kogukonnale ja selle õiguskorrale ning toetab ja rahastab radikaalseid ja äärmuslikke erakondi Euroopa Liidu liikmesriikides.
Saadikud kutsuvad Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama kooskõlastatud läbipaistvusmehhanismi, et koguda, kontrollida ja edastada teavet, mis puudutab Venemaa antavat rahalist, poliitilist või tehnilist abi erakondadele ja muudele organisatsioonidele Euroopa Liidus, et hinnata Venemaa osalust ja mõju Euroopa Liidu poliitilises elus ja avalikus arvamuses.
Samuti palutakse Euroopa Komisjonil esitada seadusandlik ettepanek, millega Euroopa Liidus tagatakse erakondade rahastamise läbipaistvus kolmandate riikide poliitiliste või majanduslike huvirühmade poolt
Venemaa must nimekiri on "kahjustav"
Saadikud mõistavad hukka "meelevaldse meetme", millega 89 Euroopa Liidu poliitikul ja ametnikul keelatakse siseneda Venemaa territooriumile. Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad, et Venemaa juhtkond on korduvalt läinud vastuollu rahvusvahelise õigusega, rikub universaalseid standardeid ja läbipaistvuse põhimõtet. Saadikud leiavad, et see kahjustab juba niigi nõrku suhtluskanaleid Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.
Samuti rõhutavad saadikud, et Euroopa Liidu poliitikuid ja ametnikke, kelle vastu see meede on suunatud, tuleks teavitada põhjustest, miks neil keelatakse Venemaa territooriumile siseneda, ja neil peaks olema õigus esitada selle otsuse peale sõltumatule kohtuasutusele edasikaebus.
Konstruktiivsed suhted vajalikud pikas perspektiivis
Pikas perspektiivis on Euroopa Liidu ja Venemaa konstruktiivsed ja prognoositavad suhted võimalikud ja mõlema poole huvides soovitavad, leiavad saadikud resolutsioonis.
Samas rõhutatakse, et koostööd saab taasalustada vaid tingimusel, et Venemaa austab Ukraina, mille koosseisu kuulub Krimm, territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, rakendab täielikult Minski kokkulepped ning lõpetab destabiliseeriva sõjalise ja julgeolekualase tegevuse Euroopa Liidu liikmesriikide piiridel.
