Eesistuja Soome võtab Poola ja Ungari õigusriigi probleemid käsile EL-i nõukogus

 (25)
Eesistuja Soome võtab Poola ja Ungari õigusriigi probleemid käsile EL-i nõukogus
Tytti TuppurainenFoto: Stephanie Lecocq, EPA

Euroopa Liidu eesistujamaa Soome tõstab septembris Ungari probleemid õigusriigiga esimest korda ministrite nõukogu päevakorda.

Tegemist on Euroopa Parlamendi käivitatud niinimetatud artikli 7 sanktsioonimetlusega, mis on juba üle aasta oodanud, et liikmesriigid protsessi edasi viiksid, vahendab Yle Uutiset.

Eelmine eesistujariik Rumeenia Ungari olukorraga ei tegelenud ja suhtus reservatsioonidega ka Poola õigusriigi probleemide käsitlemisse ministrite nõukogus. Poola kohta on aga kuulamisi korraldatud varem.

„Me teeme teene demokraatiale, kui hoiame seda asja aktiivsena,” ütles Soome Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen Ylele pärast esimest enda juhitud ministrite nõukogu.

Eesistujariigil on voli otsustada oma juhitud nõukogude päevakord. Euroopa asjade ministrite nõukogul arutati ka Poola olukorda.

Artikli 7 menetlus võib lõpuks viia selleni, et riik kaotab nõukogus hääleõiguse. Sanktsioonid nõuavad aga teiste liikmesriikide üksmeelset toetust, mida on praktikas pea võimatu saavutada, sest Poola ja Ungari on teatanud, et toetavad teineteist nõukogus.

Seotud lood:

Tuppurainen ei tahtnud ennustada, kas Soome on valmis viima Poola artikli 7 juhtumi hääletusele.

„Mõned ütlevad, et see on artikkel, mille järgset menetlust ei peagi kunagi lõpule viima. Et tähtsam on, et asja hoitakse esil ja aktiivsena. Nii näen seda mina isegi,” ütles Tuppurainen.

Tuppurainan ei usu siiski, et poole aastaga saaks mingeid suuri muudatusi teha.

„Ma ei usu, et saame perioodi jooksul Poolat või Ungarit põhjalikult muuta,” ütles Tuppurainen.

Mõlema riigi puhul on peamine probleem valitsuse sekkumine kohtusüsteemi tegevusse. Ungaris on lisaks sellele näiteks piiratud sõltumatu meedia tegutsemisvõimalusi.

Konsensusnõudele põrkuvast hääletusest efektiivsem retsept Poola või Ungari suuna muutmiseks võib olla raha. Soome tahab siduda õigusriigi põhimõttest kinnipidamise Euroopa Liidu raha saamisega.

Ka see nõuab konsensust, aga eelarveläbirääkimistel võidakse keerulistele riikidele ka porgandit pakkuda.

Tuppuraineni sõnul võidaks edaspidi näiteks toetada piirkondi, mis kannatavad süsinikupõhise elektritootmise lõppemise tõttu osana kliimaeesmärkide elluviimisest. Raha saamise tingimuseks võiks olla õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise kohustuse võtmine.