Brüssel hammustas Eesti blufi läbi - valitsus otsis põhjusi, miks põgenikke mitte aidata?
Eesti valitsus on küll lubanud rändesurve alla sattunud Itaaliat ja Kreekat rahvusvahelist kaitset vajavate põgenike ümberpaigutamisega aidata, kuid nagu teada, pole tänaseni suudetud miskipärast tuhandete inimeste seast ühtegi abile kvalifiteeruvat pagulast Eestisse tuua.
Esialgu veetis Eesti mitu kuud otsides sobivaid inimesi Itaaliast. Kui muud riigid leidsid ka sealt umberpaigutamiseks sobivaid isikuid, siis Eesti mitte. Peale tuluta katseid saapamaal, pöörati pilgud hoopis Kreekasse, kus täna rohkem edu loodetakse.
Märtsi algul väljastas siseministeerium pressiteate Eesti tegevusest ümberpaigutamise elluviimisel, kus sarjati Itaaliat, justkui oleks Roomast Eestisse vaid terroriste tahetud saata. „Itaalia on Eestile esitanud 8 eritrealase toimikud, mille pinnalt ei olnud võimalik öelda, kas inimesed vajavad selgelt kaitset ega ole ohuks julgeolekule ja avalikule korrale,“ öeldi siseministeeriumi avalduses.
Kolmapäeval avalikustas Euroopa Komisjon Brüsselis põhjaliku aruande, milles anti esmakordne ülevaade põgenike ümberpaigutamisel tehtud tööst. Muuseas torkab asepresident Frans Timmermansi esitletud raportis silma Komisjoni valjult väljendatav pahameel anonüümsete EL-i liikmesriikide pihta, keda süüdistatakse sisuliselt ümberpaigutamise avalduste tagasilükkamises otsitud ettekäänetega.
„Mõned liikmesriigid on kasutanud üldiseid viiteid julgeolekule ja avalikule korrale, et lükata avaldused tagasi konkreetseid põhjendusi toomata. Motiveerimata tagasilükkamiste praktika pole kooskõlas ümberpaigutamisele kvalifitsteerumist sätestava direktiiviga ning läheb otseselt vastu teisi austava koostöö printsiibiga,“ märkis Komisjon raportis.
Otsides siseministeeriumi etteheidetest Itaalia pakutud eritrealastele konkreetseid tagasilükkamise põhjuseid, siis neid tõesti välja ei tooda. Paistab, et ses suhtes sobib Eesti Brüsseli välja toodud kahepalgeliselt käitunud liikmesriigi profiiliga.
