Paraku, nagu religiooni pimesi järgides ikka vahel juhtub, võib jünger lõpuks kaotada iseseisva mõtlemise võime ning langeda hävingusse.

Pool aastat tagasi olin mõne kuu taimetoitlane ja pääsesin sellest napilt ilma tervisekahjustuseta. Minu kohta võiks ju öelda, et olin rumal, ega osanud taimetoitlane olla ja oma toiduportsjoneid tasakaalustada, kuid tegelikult oleksin pidanud algusest peale kuulama mõistuse häält.

Esiteks oli taimetoitlaseks olemine palju kallim kui igapäevaselt tavalise ja mitmekülgse toidu söömine. Ühtlasi oli keeruline pidada täpset arvestust, kui palju erinevaid toitaineid tuleb lisaks süüa, et toitumine oleks võimalikult mitmekülgne. Poodi minnes pidi palju arvestama ja rehkendama, kuidas ots-otsaga kokku tulla, sest liha pidi ju millegi muuga asendama.

Kuu aega taimetoidu peal olemine muutis mu tahtejõuetumaks, aeglasemaks ning peeglisse vaadates tundus, nagu oleksid silmad auku vajunud. Mõtlesin sel hetkel, et kuhu küll jäi see energia, heaolu ja ilu, mida väidetakse taimetoitu süües tulevat.

Nüüd ma mõtlen, et inimene pole loodud taimetoitlaseks, vaid ta peaks ikkagi toituma mitmekülgselt: sööma liha, puu- ja juurvilju ning piimatooteid. Inimene on evolutsiooni käigus ikka liha söönud ja see on inimkonda edasi viinud. Miks peaks nüüd sellest loobuma?