Viis kuud hiljem: vähesed mäletavad parteide valimislubadusi

 (34)
Valimisreklaamid 1992 - 2017
Reformierakonna 2007. aasta valimisreklaami mäletatakse siiani.Foto: Jaanus Lensment

Viis kuud pärast märtsis toimunud valimisi ei meenunud veidi enam kui kolmandikule küsitletud eestlasist üksi toonane valimislubadus, teist samapalju oli neid, kes oskasid välja tuua ühe lubaduse.

Uuringufirma Norstat Eesti AS viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel juuli lõpus läbi küsitluse selgitamaks, kui hästi mäletavad inimesed 3. märtsil toimunud riigikogu valimiste valimislubadusi. 1001 Eesti kodaniku vastustest selgus, et 36% ei suuda meenutada ühtegi lubadust ning 35% meenub ainult ühe erakonna valimislubadus.

Nimetatud lubadused ei ole alati korrektsed, näiteks omistatakse kõikidele suurematele erakondadele lubadust viia Eesti rikkaimate riikide hulka.

Vastajatele esitati küsimus kahes osas. Esimesena paluti vastata küsimusele: "Palun nimetage mõne erakonna valimislubadus riigikogu valimistest, mis teile esimesena meenub?" Lisaks paluti öelda, mis erakond selle lubaduse andis. Seejärel nimetati järjest inimestele ülejäänud valimistel osalenud erakondi ning paluti öelda iga erakonna kohta üks viimaste valimiste valimislubadus.

Küsimuse esimeses osas oskas vastuse anda 60% vastajaist. Enim pakutud lubadus oli pensionitõus, mida nimetas 16%. Teisi lubadusi pakuti juba oluliselt vähem, näiteks alkoholiaktsiisi langetamist mainis 5% vastajaist. Kui

paluti öelda juurde, mis erakond neile meenunud lubaduse välja käis, siis enim nimetati Keskerakonda (22%), Reformierakonda (16%) ja EKREt (13%).

Küsimuse kahe osa kokkuvõttes nimetas vähemalt ühe erakonna lubaduse 64% vastajaist, kusjuures 34,6% suutis meenutada vaid ühe erakonna lubadust ning 29,7% vähemalt kahe erakonna lubadust.

Samas mainis 5% vastajaist lubadust viia Eesti viie rikkaima riigi hulka, mille käis tegelikult välja Reformierakond juba 2007. aasta valimiste eel. Seega enam-vähem korrektseid lubadusi suutis meenutada ligi 60% küsitletuist.

Keskerakonna lubaduse oskas kahe küsimuse peale nimetada 34% vastajaist ning 19% nimetas pensionitõusu. Populaarsuselt teine vastus oli tasuta ühistransport (3,7%) ning ülejäänud lubadusi mainisid üksikud.

Reformierakonna lubaduse oskas nimetada 28% vastajatest ning 4,1% mäletas lubadust tõsta pensione. Samuti 4,1% inimestest mäletas vana lubadust viia Eesti viie rikkaima riigi hulka.

Konservatiivse rahvaerakonna ehk EKRE lubaduse oskas kokku nimetada 27% vastajatest. 6,6% vastajatest mainis alkoholiaktsiisi langetamist, 3,5% migratsioonipoliitikat võõrtööjõu piiranguid ning 3% pensionitõusu.

Isamaa lubaduse oskas nimetada 13% vastajatest ning 6% mainis teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist. 1,9% mainis ka pensionitõusu.

Sotside lubaduse nimetas 9% vastajatest. 0,9% vastajatest mainis tervishoidu või ravijärjekordade lühendamist ning samuti 0,9% peretoetuste tõstmist.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul on taoline vastuste killustatus oodatav. "Valimistel osales kümme erakonda ja peaaegu kõigil neist oli olemas pikk ja põhjalik lubadusi täis programm. Seega pole ka üllatav, et sama lubaduse pakkus vaid väga väike arv inimesi ning inimeste vastused olid erinevad," märkis ta.

Samas on need tulemused tema sõnul ka üllatavad. "Näiteks pensionitõus on selline lubadus, mida mõni erakond alati lubab ning üpriski kindel pakkumine oleks see, et just üks kahest suurest erakonnast seda teeb. Antud valimistel lubasid seda mõlemad, nii Reformierakond kui Keskerakond," jätkas Mölder.

Loe veel

"Reaalsus on aga see, et pool aastat pärast valimisi on küll arvestatav hulk selliseid valijaid, kes mäletavad ühe või kahe erakonna mõnda lubadust, kuid selliseid valijaid, kellel oleks terviklik pilt kasvõi riigikokku pääsenud erakondade kampaaniate detailsemast sisulisest poolest, praktiliselt pole," märkis Mölder.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 22.07-30.07 ning sellele vastas kokku 1001 vähemalt 18aastast Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.