„Geograafiliselt oleme me järgmised, aga vaimselt ja julgeoleku seisukohalt on viimase 20-23 aastaga palju muutunud,“ vastas Kaljurand. „Täna oleme me NATO ja Euroopa Liidu liikmed, nii et julgeolekualane olukord on Balti riikide jaoks absoluutselt teistsugune. Ja see ei ole Balti riikide probleem, see on palju globaalsem, kogu Euroopa näeb, mida hr Putin teeb, rahvusvaheline kogukond jälgib seda. Loomulikult ei ole me sellega rahul.“

„Me ei näe täna deeskaleerumist. Samal ajal oleme meie, Balti riigid laua ümber sama moodi mõtlevate riikidega, teiste riikidega, kes jagavad meie vaateid, mis tähendab, et me võime jagada oma ajaloolist kogemust ja meid kuulatakse, see on äärmiselt tähtis,“ jätkas Kaljurand.

Küsimusele, kas Balti riigid tunnevad ennest rahvusvaheliste parterite poolt julgustatuna, vastas Kaljurand jaatavalt.

Crowley küsimusele, mida Putin tahab, mis on tema pikaajaline plaan, vastas Kaljurand, et tahab teha sisse selge vahe. „Üks osa on see, et ta võib edasi minna suhetes Ukrainaga, suhetes Gruusiaga, Moldovaga, mida pole veel mainitud, aga on väga selge joon nende riikide ning NATO ja Euroopa Liidu riikide vahel,“ ütles Kaljurand.