Venemaaga piirilepingu sõlmimiseks rõhutatakse selle tehnilist iseloomu
Riigikogu väliskomisjoniga täna kohtumas käinud välisminister Urmas Paet ja Jüri Luik, suursaadik Moskvas, on Venemaaga piirileppe saavutamise osas optimistlikud.
Paet ja Luik tutvustasid väliskomisjonile ettepanekut, mille kohaselt piirilepingule lisatakse klausel, mis ütleb, et piirileping käsitleb ainult piiriküsimusi ehk sellel ei ole mõju ülejäänud riikliku järjepidevuse problemaatikale.
Seda mõtet tutvustas ERRis Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, ent Paeti sõnul pole see Mälksoo enda mõte, vaid Eesti poole välja käidud üks võimalik lahendus, kuidas piiriläbirääkimistel Venemaaga edasi minna.
Väliskomisjonist sai välisministeerium heakskiidu, et läbirääkimistel Venemaaga see pakkumine välja käia ja selle põhjal kokkuleppele jõuda. Piirilepe Venemaaga on endiselt jõustumata, sest piir maastikul, merel ja Peipsi järvel on küll kokku lepitud, aga 2005. aastal piirilepingu riigikogus heakskiitmisel lisati riigikogu otsuse eelnõule Tartu rahu mainiv preambul, mille tõttu Venemaa võttis oma allkirja piirilepingult tagasi. Sellest ajast saadik pole piirilepingu asjus sisulist edasiliikumist olnud.
Piirilepingu tehnilist iseloomu rõhutav lahendus jätaks nii Tartu rahu kui Eesti õigusliku järjepidevuse poliitilised küsimused lihtsalt kõrvale, muutes nii piirilepingu ratifitseerimise mõlema maa parlamentides lihtsamaks. Luik sõnas, et sellist varianti nimetatakse välisministeeriumis tehniliseks leppeks.
Tartu rahu mittemainimine piirilepingus või selle riigikogus ratifitseerimise preambulis ei pane Luige sõnul rahulepingu kehtivust kahtluse alla. Tartu rahu artikkel number II, millega Nõukogude Venemaa loobus igasugustest suverääniõigustest Eesti üle, kehtib endiselt. Luik isiklikult arvas, et Eestil pole vaja Tartu rahu kehtivust uuesti üle kinnitada.
Temaga nõustus riigikogu väliskomisjoni esimees, IRLi liige Marko Mihkelson. Mihkelson omakorda rõhutas, et piirilepingus pole Tartu rahust kunagi juttu olnud. 2005. aastal võis piirileppe toonane sõnastus jätta võimaluse pahatahtlikuks tõlgenduseks, nagu Eesti oleks õiguslikust järjepidevusest loobumas. Selgelt kirja panemine, et piirilepe on vaid piiri puudutav tehniline dokument, võimaldaks Mihkelsoni sõnul taolisi süüdistusi välistada. Kõiki Eesti ja Venemaa vahel olevaid poliitilisi küsimusi arutatakse sel juhul mingil muul ajal ja teises kontekstis.
Ometi on endiselt võimalik, et ka täiendatud tekstiga piirilepingule lisab riigikogu uuesti Tartu rahu mainiva preambuli, mis tõenäoliselt peataks Venemaaga piirilepingu sõlmimise. Paet ütles, et riigikogu on piirilepingu läbirääkimistesse maksimaalselt kaasatud ja tegutsetakse väliskomisjonilt saadud mandaadi piires. Kuna kõik riigikogu fraktsioonid olid täna tehnilise leppe sõlmimisega nõus, lootis välisminister, et nad kiidavad omapoolsete lisandusteta heaks ka nende endi heakskiidu saanud põhimõtetel kokku lepitud piirilepingu.
"Loogika on selles, et kui parlament on nõus, siis pole vajadust täiendavateks ühepoolseteks avaldusteks," selgitas Paet riigikogu väliskomisjoniga tiheda koostöö vajadust.
IRL tegi täna avalduse, mille kohaselt Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir tuleb õiguslikult määratleda viisil, mis ei sea kahtluse alla Eesti õiguslikku järjepidevust. Mihkelson selgitas, et kui piirilepingu sõnastus omandab tehnilise iseloomu, siis praeguse hetke seisuga puudub IRLi hinnangul vajadus mingite lisadeklaratsioonide järele.
Nii Paet kui Luik laususid, et Venemaa on piirilepingu sõlmimisest huvitatud, aga nad ei julgenud ennustada, mida Vene pool arvab mõttest lisada piirilepingule punkt, mille kohaselt puudutab see vaid piiriküsimusi.
