„Uue valitsuse kiire moodustamine ja selge suund erakorralistele vabadele valimistele Ukrainas on elementaarne, kuid pingete oluliseks vähendamiseks ainult sellest ei piisa,“ märkis Paet.

„Vaja on kiireid ja tegelikke reforme, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale – see kõik kokku peaks suurendama üleüldist usaldust riigi ja kogu ühiskonna toimimise suhtes,“ lisas ta.

Euroopa Liit ja tema liikmesriigid peavad Paeti sõnul väljendama Ukrainale selget tuge lähtudes Ukraina territoriaalse terviklikkuse printsiibist.

„Tugi saab olla praktiline – nii ekspertide ja reformikogemuse näol, poliitiline – olles valmis tihendama ELi ja Ukraina suhteid ning pidades silmas ka selget Euroopa perspektiivi, ja majanduslik – olles valmis koos selgete reformiprogrammidega andma Ukrainale rahalist tuge, et vältida selle riigi majanduslikku kokkukukkumist,“ rõhutas Eesti välisminister.

Paet avaldas lootust, et Ukraina ühiskonna enamus ning selle riigi juhid mõistavad üheselt, et vaba ja demokraatlik ning korruptsioonivaba õigusriik peaks olema eesmärk, mille saavutamine on eeldus ka Ukraina julgeolekule ja heaolule.

„Euroopa perspektiiv ning selle selge väljaütlemine ELi poolt on oluline nii Ukrainale kui kõigile teistele Ida-Euroopa üleminekuühiskondadele – samuti kui see on näiteks Lääne-Balkani riikide puhul,“ märkis ta.

Eesti on Paeti kinnitusel Ukraina demokraatlikke arenguid toetanud aastaid ja on valmis seda tegema edaspidigi. „Ukraina inimesed väärivad seda, et nad saaksid elada demokraatlikus ja tugevas õigusriigis,“ ütles Paet.

Äsjast Ukraina visiiti ja vestlust Kiievis sealse vabatahtlike arstide juhi Olga Bogomoletsiga meenutades tõi Paet esile Bogomoletsi veendumust, et Ukraina edasine normaalne areng on võimalik ainult siis, kui valitsuse vahetus ei too lihtsalt senist opositsiooni võimule, vaid sellega kaasnevad ka tegelikud muutused vabaduste, demokraatia ja õigusriigi suunas. Olga Bogomoletsi kinnitusel hindab Ukraina ühiskond Eesti abi ja kogemust kõrgelt.

Lisaks Ukrainale ootavad aga konkreetseid samme ka teised ELi idapartnerluse riigid, lausus Paet. „Euroopa Liit peab sel aastal sõlmima assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Moldova ja Gruusiaga ning otsustama viisavabaduse Moldova kodanikele,“ ütles Paet. Ta lisas, et välisministeerium on värskelt otsustanud saata Moldovasse alaliselt Eesti diplomaadi.

„Ka Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevenega tuleb olusid arvestades leida konkreetseid koostöövõimalusi viisalihtsustusest praktilise koostööni,“ märkis Paet.