Vaata, millised ministrid on viimaste valitsuste jooksul skandaaliga tagasi astunud

 (16)
Aasta Pressifoto 2013 nominendid
Aasta Pressifoto 2013 nominendidFoto: Andres Putting (Delfi, Eesti Päevaleht), Aasta Pressifoto konkurss 2013

Seoses välisminister Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumisega vaatame, millised ministrid on veel viimaste valitsuste jooksul skandaalidega seoses tagasi astunud.

Nagu teada, on Reformierakond olnud valitsuses juba nii kaua, et noorem põlvkond oravateta valitsust enam ei mäletagi. Alates Andrus Ansipi võimule tulekust 2005. aastal on erinevate skandaalide tõttu tagasi astunud kuus ministrit, kellest viis on olnud ka peaministriparteist. Anname siinkohal ülevaate viimastest ja tähelepanuväärsematest.

Jürgen Ligi ja Kristen michal koalitsoonileppe allakirjutamisel Foto: Rauno Volmar
Seotud lood:

Taavi Rõivase 1. valitsus

Rahandusminister Jürgen Ligist sai esimene minister, kes on astunud tagasi sotsiaalmeedias tehtud avalduste pärast. Kommenteerides oma sõbra Facebooki lehel saadet „Foorum“, kirjutas teravate sõnavõttude poolest tuntud Ligi järgnevat: „Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata“

Ligi Reformierakonna juhatuse erakorralisel koosolekul Foto: Rauno Volmar

Ligi sõnavõtt kutsus ühiskonnas esile vastumeelekaja kodanike seas, kes leidsid, et selline sõnavõtt ja teiste poliitikute sildistamine ei ole tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas riigimehele sobilik. Pärast mõned päevad kestnud avalikke vaidlusi, et kas kommentaar oli solvav ja mis on tänapäeva Eestis ministrile lubatud, teatas Ligi tagasi astumisest.

Andrus Ansipi 3. valitsus

Kultuuriminister Rein Lang astus 2013. aasta novembris tagasi pärast kultuuriajakirja Sirp ümber lahvatanud skandaali. Loo keskmes oli vastuolulise kirjanik Kaur Kenderi määramine ajalehe peatoimetaja kohusetäitjaks. Vahetult pärast ametisse asumist teatas Kender ulatuslikest muutustest ajalehe toimetuses. Kenderi plaan oli lasta lahti paljud ajalehe teenelised toimetajad, tuua sisse hulk uusi nägusid tema enda rühmitusest ZA/UM ja lisada kultuurilehele arvutimängude rubriik.

Rein Lang Foto: Rauno Volmar

Ministri plaanide vastu avaldasid tormist pahameelt kultuuriinimesed, kes nägid selles pikkade traditsioonidega kultuuriajalehe labastamist. Sirbi afääri alguses oli Lang väitnud, et ei osalenud Kenderi ametisse määramises, kuid pidi hiljem siiski tunnistama, et oli seotud Sihtasutuse Kultuurileht otsustusprotsessiga.

Oma tagasiastumise tegi Lang teatavaks 22. novembri ETV saates „Kahekõne“. Tagasiastumise põhjusena tõi Lang välja usalduse puudumise tema kui kultuuriministri vastu, Sirbi skandaaliga ta oma sammu ei seostanud. Afäärile tagasi vaadates avaldas Lang lootust, et kogu afääri võiks nimetada aasta turundusteost ja et järgmine Sirp haaratakse lennult.

Praegune majandus- ja taristuminister Kristen Michal astus tagasi 2012. aasta detsembris seoses Reformierakonna rahastamise skandaaliga. Silvergate’ina ajalukku läinud skandaal sai alguse, kui praegune SDE liige Silver Meikar avaldas 22. mail ajalehes Postimees artikli „Erakondade rahastamisest. Ausalt.“ Artikli, kus kirjeldas, kuidas Michal ja erakonna juhatuse liige Kalev Lillo olid andnud tema kätte teadmata päritoluga suurema koguse sularaha ja palunud selle siis enda nime alt erakonnale annetada.

Kristen Michal Foto: Priit Simson

Kättemaksuna visati Meikar erakonnast välja, millele järgnes protestiaktsioon „Aitab valelikust poliitikast.“ Aasta lõpus 6. detsembril teatas Michal lõpuks tagasiastumisest, kuid väitis seejuures, et ei lahku süü tõttu, vaid erakonna ja valitsuse töövõime säilitamiseks.