Urmas Paet tahab ka presidendiks saada

 (245)
Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ja Tiina Paet
Urmas Paet ja Tiina PaetFoto: Andres Putting, VPK

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet soovib samuti kandideerida Eesti presidendiks. Täpsemalt öeldes väljendas ta valmisolekut kandideerida, kui presidendikandidaadi esitamiseks vajalikud 21 riigikogu liiget teda esitada soovivad.

Praeguseks on Marina Kaljurand, Siim Kallas ja Jaak Jõerüüt teatanud, et nemad oleksid valmis presidendiks kandideerima. Nüüd lisandub sellesse ritta ka Paet.

Paet tutvustas lühidalt ka oma visiooni sellest, milline president tema oleks.

Milline oleks teie tähtsaim prioriteet presidendina?

Minu jaoks on väga oluline, et Eesti ühiskond oleks võimalikult terviklik ja ühtne. Igasuguseid riske ja hädasid on ümber Eesti piisavalt palju, mida vähem meil Eestis on väga tõsiseid lahkjooni, seda parem. Ükskõik, kes uus president on, see võiks olla üks tema tõsisemaid ülesandeid, et Eestit seesmiselt rohkem kokku siduda.

Teid on seni peetud rohkem välispoliitika inimeseks. Kui suures ulatuses peaks president tegelema välispoliitikaga ja kui suures ulatuses rahva siseriiklike muredega?

Ma ei vastandaks neid, mõlemad on olulised. Selge, et välispoliitika saab olla vaid sisepoliitika peegeldus või väljendus, need on omavahel nii tihedalt seotud, et neid ei ole võimalik vastandada.

Milline oleks teie kõige tugevam külg presidendina?

Arvan, et tunnen Eesti ühiskonda ja praeguse hetke peamisi muresid ja raskuseid piisavalt hästi. Mul on ka välispoliitika kogemus olemas.

Seotud lood:

Mis teeks teist parema presidendi kui Marina Kaljurand või Siim Kallas?

Seda ma ei oska praegu öelda, ma mingeid isikupõhiseid võrdlusi ei teeks.

Kas on mingi selge tugevus, mida te näete iseendal ja mida teistel ei ole?

Ütlen veelkord, et neid asju on väga keeruline võrrelda ja ma ei tahaks seda teha. Neid võrdlejaid on teisi.

Milline oleks teie kui presidendi roll Eesti venekeelse kogukonnaga suheldes?

See on ka üks asju, mida pidasin silmas, kui rääkisin, et Eesti ühiskond peaks olema senisest palju terviklikum. See puudutab ka seda, et need kaks kogukonda, eesti ja vene, elavad küll koos, aga paljuski eraldi. Seda koosolemist peaks olema rohkem. See tähendab, et ka kommunikatsioon meie venekeelsetele inimestele on oluline, et nad ajas tunneksid, et nad on selle ühiskonna osa ja ei kujutaks ette midagi muud. Selles osas on kõigil ühiskonnas aktiivsetel inimestel, sealhulgas riigipeal, oma oluline roll.

Eesti põhiseadus ei jäta presidendile ülemäära palju volitusi. Miks soovite te ametit, kus voli midagi muuta on põhiseaduse järgi üsna napilt?

Kõigepealt tuleks jälle jutu alguse juurde tagasi. Juttu on ikka sellest, et kõigepealt peavad riigikogu liikmed leidma, keda nad esitama hakkavad. Siit kaks sammu edasi astuda on natuke liiga palju. Kõikidel Eesti avalikel ametitel, sealhulgas presidendil, on oma selge roll olemas.

Kas sisepoliitikas sekkuksite teie pigem harva või võtaksite teie sisepoliitikas sõna tihemini kui näiteks Toomas Hendrik Ilves?

Jälle, praegu ma ennast sellesse rolli ei pane, praegu pole see aeg. Aga kindlasti on presidendi asi tegeleda nii oluliste sisepoliitiliste ja välispoliitiliste asjadega, kindlasti ei peaks neid vastandama.

Kui te saaksite presidendiks ja 2019. aastal võidaks Keskerakond valimised ja Kadri Simson tahaks saada peaministriks, siis kas te annaksite sellele oma heakskiidu?

Valitsusjuhiks parlamentaarses demokraatias saab see isik, kellel on parlamendienamus. Konsultatsioonide käigus selgub, kellel on parlamendienamuse tugi ja kes saab valitsuse moodustada. Me ei saa unustada, et tegemist on parlamentaarse riigiga.