"Ma olen viimastel päevadel teiega palju tunde kõnelnud. Minu pidupäev pole kindlasti ainult šampanja ja vahukoorekook ja nagu ikka, nagu ütleb Eesti laulusalm, et suu laulab aga süda muretseb ja teine laulusalm ütleb, et ei saa mitte vaiki olla," alustas Mikser oma sõnavõtus.

"Ränderaamistiku teemal olen mina kindlasti valmis veel ja veel rahulikult kõnelema, kinnitama üle selle, mida me teame ÜRO peaassamblee protsessidest, varasematest pretsedentidest ning sellest, mis on selles raamistikus must-valgelt kirjas, et see ei kahjusta Eesti suveräänsust ning see ei too endaga kaasa siduvaid kohustusi," jätkas ta.

"Nagu ma olen varem öelnud, teeb selle juures murelikuks üks teine asi. Ränne on teema millega peab ÜRO ja maailma üldsus tegelema, et oleks platvorm, milles saaks rände siht- ja algusriigid omavahel rääkida. Kui seda ei peaks sündima, siis sellest ei tulene Eestile julgeolekuohtu, meie iseseisvust ja suveräänsust ei ähvarda see, kui Eesti selles osaleb, aga ei ähvarda ka see, kui Eesti Marrakechi leppe konverentsil ei osale või vajutab ÜRO peaassambleel kollast või punast nuppu," lausus välisminister.

"Küll aga me oleme rääkinud viimastel aastatel palju sellest, kuidas me saame riigina vastu seista inforünnakutele. Me oleme viimastel päevadel näinud massiivset infokampaaniat, mis kubiseb valedes ja pooltõdedest. Sellistel juhtudel on minu ametijärgne kohustus jääda rahulikuks ning esindada kaine mõistuse häält, tekitada ühiskonnas täiendavate hirmude asemel turvatunnet. Mõistagi on see kohustus välisministril, kuid ka peaministril ja presidendil, ka parlamendikomisjonide esimehel. Ma tahan tunnustada neid, kes on seda kohustust täitnud. Paraku me näeme, et mõnel juhul saavad võitu need, kes jooksevad hirmudega kaasa," tõi Mikser välja.

"Ränderaamistik pole Eesti jaoks eksistentsiaalne küsimus, kuid sellised ründed tabavad meid kohta, kus ühiskonnas on võimalus poraliseeriumiseks ning emotsioonid on kerged tekkima. Me ei saa välistada, et tulevikus need emotsioonid tekivad sellisel teemal, mis on Eesti jaoks palju tähtsam. Ma arvan, et see on peamine õppetund, mida sellest kaasa võtta. Ma teen valitsuskabinetile ettepaneku toetada ÜRO ränderaamistikku, kuid ma ütlen, et minu optimism sellel teemal kokku leppida on tunduvalt kahanenud," selgitas mees.

"Ma tahan öelda seda, et selliste poliitiliste vastuolude korral koalitsioonivalitsuse liikmete vahel, on mõistagi peaministri töö püüda leida lahendus. Rongi saab juhtida vedurist, mitte vagunist. Valitsust sab juhtida peaministritoolist. Kui me ei leia üksmeelt, siis ei saa olla Eesti meile oluliste rahvusvaheliste teemade puhul olla veduris. Me oleme alati järellohisejad," selgitas Mikser.