Silvergate'i protokollid: Meikari sõnul pole erakonnale antud raha kordagi tema oma olnud

 (9)
Silvergate'i protokollid: Meikari sõnul pole erakonnale antud raha kordagi tema oma olnud
Foto: Andres Putting

Reformierakonna varjatud rahastamisega seotud kriminaalasja võtmetunnistaja Silver Meikar tunnistas keskkriminaalpolitsei ülekuulamistel, et tema poolt parteile annetatud raha pole kunagi tema oma olnud. Loe Meikari ülekuulamisprotokolle täismahus!

Silver Meikar polnud kriminaalasjas üldse kahtlustatav, isegi kuigi tunnistas üles, et on Reformierakonnale annetanud raha, mille päritolu ta ei tea. Kogu saaga läks käima tema Postimehes ilmunud arvamusartiklist ja prokuratuur algatas kriminaalasja puhtalt selle tõttu, et keegi erakonna juhtivtöötajatest oli teda mahitanud ja pimedat raha vahendanud.

Kahtlusalused muidugi kahtlevad Meikari motiivides. 2011. aasta valimistel riigikogu ukse taha jäänud Meikar olla kurtnud oma näruse palga üle ja loogika ütleb, et kui Kristen Michal ja Kalev Lillo oleksid lahkunud (peale ministriameti) ka veel riigikogust, oleks Meikar saanud jälle kõrgepalgalisele tööle.

Riigiprokuratuur

Nimi: Silver Meikar

Uurimistoimingu algus: 11.30

••Palun rääkige, mida te teate teie eilses (22.05.2012 Postimehes ilmunud) arvamusloos nimetatud annetustest Reformierakonnale, mis on tehtud teie nimelt 30.11.2009–30.06.2010?

Seotud lood:

Kusagil novembris 2009. aastal helistas mulle erakonna tollane peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas ma olen nõus annetama erakonnale raha. Mina ütlesin, et „jah, muidugi olen nõus erakonda aitama, aga väga palju mul ei ole küsinud”. Tema vastas: „See ei too sulle reaalselt varalist kulu. Võiksid öelda summa, mis ei ärata kahtlust, ja see antakse sulle üle.” Samuti lisas ta, et edaspidi võtab minuga ühendust Kalev Lillo. Mina vastasin, et see summa võiks olla sel juhul pool riigikogu liikme palgast ehk 20 000 krooni. Mul ei olnud ju tollal muid regulaarseid sissetulekuid kui palk ja Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikme tasu (see oli u 5000 EEK kuus). Kristen Michali kõne oligi spetsiaalselt selle annetuse pärast.

Paar päeva hiljem tuli riigikogu Reformierakonna fraktsiooni tollal piirkonna eest vastutav isik Kalev Lillo ja andis mulle 20 000 EEK sularahas. See oli ümbrikus, ilusti pakitud, kenasti loetud, 500-kroonistes. Lillo vestles sel päeval samas veel teiste erakonna liikmetega ja nägin, et tal oli kotis veel ümbrikke. Samal päeval või veidi hiljem kandsin selle summa oma kontole Hansapangas. Lillo ütles: „Näed, siin on kokkulepitud summa, kanna see erakonna kontole.” Küsisin, mis kontole. Erakonna koduleheküljel on olemas kontonumber ja selgituseks pane annetus. [- - -]

••Miks te selle raha vastu võtsite ja enda annetusena üle kandsite?

Kui erakond ja su sõber Kristen Michal palub abi erakonda aidata, siis muidugi tahan ma aidata sõpra ja erakonda. Ma usaldan oma sõpra. Samuti tundsin, et Kristen seda asja paludes usaldab ka mind. Ma ei küsinud kordagi, kuidas see raha erakonnani jõudis, kes selle andis. Lisaks usaldusele oli küsimus ka selles, et teised teevad ju samamoodi – teised, kes on olnud märksa kauem erakonnas, kes olid mulle poliitilised eeskujud. Ka meedia on toonud välja kahtlaseid rahastamise skeeme, nt kuidas 1999. aastal mitmete erakondade liikmed kandsid 999 krooni haaval partei kassadesse raha. Lisaks sellele nägin ju seda, et ümbrikke oli rohkem ja neid anti teistele ka.

••Rääkige järgnevatest kordadest pärast 2009. aasta novembrit.

Järgnevatel kordadel on raha mulle andnud Kalev Lillo – on antud nii fraktsioonis kui ka erakonna kontoris. Vähemalt ühe korra on mulle helistanud Kristen Michal, kes küsis, kas olen valmis ka uuesti annetama – see oli 2010. aasta kevadel. Siis ta enam ei täpsustanud muud, kui küsis, kas olen nõus uuesti annetama, ja ütles, et Lillo võtab ühendust. Ta ütles, et Kalev Lillo tegeleb selle asjaga edasi.

Minu meelest on olnud ühe korra ka nii, et Kristen Michal andis mulle erakonna peakontoris ümbriku rahaga, et ma selle erakonnale kannaksin, aga täpselt ei mäleta. Kindlasti aga ei andnud mulle raha erakonnale ülekandmiseks neil juhtudel keegi muu peale Kalev Lillo ja Kristen Michali. Ma täpselt peast ei mäleta, mis kuupäevadel ma raha sain ja üle kandsin, aga need ülekannete kuupäevad, mis kajastuvad erakonnale laekunud vahendite aruannetes, tunduvad õiged. Olen loetlenud eilses artiklis. [- - -] Ühelgi korral ei ole see raha pärinenud minu vara hulgast, vaid see on olnud tundmatut päritolu raha, mille sain Kalev Lillo (või ka Kristen Michali) käest. Mul ei ole vähimatki aimu, kust see raha pärineb. Aga ma mõtlen selle üle – vaatan meile ja räägin inimestega. Ma praegu ei saa öelda ühtegi konkreetset ettevõtet või inimest, kes võiks olla selle raha allikas.

Kui ma olin vähemalt ühe sellise ülekande teinud, täpselt ei mäleta, millal, siis millalgi helistas mulle Priit Kallakas, Reformierakonna tollane Tartu piirkonna arendusjuht, praegune välisministeeriumi nõunik, keda ma tundsin ja kellega meil olid ühised huvid, nt välispoliitika. Mina olin tollal Tartu piirkonnast valitud Reformierakonna riigikogu liige. Ta küsis, kas olen nõus erakonnale annetama, õigupoolest – kas ma olen nõus tegema erakonnale ülekande. Vastasin, et jah, aga Lillo võttis minuga juba ühendust. Ta ütles, et ahah, siis on sinuga juba räägitud, aga eks ma räägin siis teiste Tartu piirkonna liikmetega. Ta ei täpsustanud, kuidas see pidi toimuma, aga see oli niivõrd selge. Tema võib olla valmis sellest rääkima, aga ta on vaid väike mutter. Oluline on jõuda selleni, et välja tuleksid inimesed, kes on selle skeemi taga. Ka need ärimehed, kes seeläbi võib-olla ostsid endale mingit mõjuvõimu. [- - -]

••Kas veel keegi teab, et saite neid summasid viidatud skeemi kohaselt ja kandsite sel viisil Reformierakonnale üle?

Oma naisele ma tollal rääkisin, ta soovitas mul sellist asja mitte teha ja pidas seda teguviisi valeks. Aga ma paluksin teda sellest asjast võimalikult säästa – mu pere on niigi kannatanud. Naine töötab mul kultuuriministeeriumis avalike suhete nõunikuna. Veel üks inimene, keda palun säästa ja kellelt pärineb minu arvamusloos tsitaat („miks peaks efektiivselt toimivat süsteemi muutma”), on XXX. Tema on Kalev Lillo pinginaaber riigikogus. Tema on seda tegevust tauninud ja me oleme omavahel rääkinud sellest, et sellist rahastamissüsteemi tuleks muuta. Ma ei teatanud talle sellest artiklist enne avaldamist, aga arvasin siiralt, et ta tuleb ka pärast seda artiklit n-ö välja ja räägib sellest. Temaga olen rääkinud näiteks siis, kui käisime 25.04.2012 vaatamas Rapla-Tartu korvpallimatši Raplas. Sama matši vaatasid ka Kalle Palling, XXX ja YYY. Sõitsime sinna alguses koos. Autot juhtis XXX, võtsime peale YYY ja ZZZ. Olime seega autos neljakesi. Teel sinna XXX-ga autos rääkisime ka mingil määral sellest teemast, aga mitte väga detailselt. Tagasiteel rääkisin XXX-ga väga avameelselt; autos oli ka üks tütarlaps, kelle nime ma ei mäleta. XXX sai veel tagasisõidul trahvi. Me mõlemad olime selle vestluse käigus väga mures. Mina ütlesin, et ühel hetkel tuleb muutus saavutada, ja ta oli nõus, et midagi tuleb sellel teemal ette võtta. Kui olime autos ja autos oli veel ka see tütarlaps, siis XXX väga ei tahtnud rahastamisest rääkida. Ma ütlesin, et ma tahaks minna selle jutuga edasi, millest oleme rääkinud; tahaksin teada, kas rahastamisel toimuvad samasugused skeemid. Ta viis jutu kõrvale ja saatis sealsamas autos mulle sõnumi kell 22.36: „Räägime hiljem.” (Tunnistaja näitab oma nutitelefonist, et 25.04.2012 on kell 22.36 laekunud sõnum numbrilt XXXXXXX (helistajaks märgitud XXX). Kui olime neiu autost maha pannud, siis tulin jutu juurde tagasi. Ütlesin talle ära, miks see mind häirib. Küsisin, kas see toimub samamoodi. Ta ütles midagi sellist, et „Mitte midagi pole muutunud”.

Ma tean, et XXX rääkis samal teemal ka Kalle Pallingu ja YYY-ga. Leppisime kokku, et suvepäevadel või millalgi tuleks kutsuda inimesed kokku ja arutada, kuidas me selles küsimuses saaksime teha Reformierakonda paremaks. XXX-ga olen sellest teemast ka varem rääkinud. Ta võttis minuga ühendust üle mõne aja selle aasta talvel, kiites mu artiklit Postimehes erakonna sisedemokraatia kohta. Oleme mitmel korral istunud temaga koos ja arutanud erakonna elu paremaks muutmist – mitte vaid rahastamist, vaid ka nt erakonnasiseste positsioonide jaotamist. Olen talle öelnud ka seda, et tegelikult tuleks mingi samm teha. Tema on öelnud, et räägime inimestega – et kui üksi lähed, siis see teema tapetakse ära. Oleks vaja leida enne inimesed, kes tuleks kaasa ja kes ei pea samamoodi seda teguviisi õigeks.

Me oleme rääkinud XXX-ga sellest süsteemist, kuidas Kristen Michal ja Kalev Lillo sel ajal, kui mina olin fraktsioonis, seda süsteemi juhtisid. Me ei ole rääkinud otseselt konkreetsetest summadest ja ülekannetest, aga pigem sellest, kuidas muuta asju paremaks. Aga nende vestluste käigus ma olen omaks võtnud, et ma olen sellist raha saanud ja üle kandnud – see pole isegi küsimus, nad on seda teadnud. Olukord on selline, et me ei pea üksteisele sõnaselgelt ütlema, et me oleme teinud selliseid ja selliseid ülekandeid – me kõik teame, et seda nii erakonnas tehakse, et see nii toimub. Ma näen aga, et nad on mures ja kardavad rääkida. Kui ma küsisin XXX käest, kas see rahastamine toimub praegu ka nii (tundmatu raha ülekandmine erakonna liikmete kaudu), siis vastas XXX: „Miks peaks toimivat süsteemi muutma?” Viimati arutasime Reformierakonna spordipäeval, ootasime tõkkejooksu 19.05.2012 – mina ja XXX – istusime muru peal maas ja ütlesin, et selle teemaga tuleks edasi minna. [- - -]

Eile õhtul olid mul külas XXX ja YYY. Viimane on muu hulgas ka Kristen Michali sugulane. YYY-ga kohtusin ca 1 kuu tagasi Varjendis, kus oli juures ka ajakirjanik. Rääkisime ennekõike kaitse- ja välispoliitikast. Sain temalt tookord teada, et ta oli süsteemist teadlik – s.o sellest, et Kristen Michal on selles süsteemis osaline. Eile ta ütles, et tema ei ole valmis sellest avalikult rääkima. XXX kohta tean, et tema ei ole midagi annetanud ja ta pigem soovinuks, et ma tema nime siin väga eile ei tooks. XXX-le saatsin oma loo juba esmaspäeval, pärast seda, kui olin Postimehele ära saatnud.

Olen rääkinud ka Martin Kukega, erakonna uue peasekretäriga. [- - -]

Kui ma vaatan tänast Postimeest, kus on annetanute nimekiri (tunnistajale näidatakse 23.05.2011 Postimehe lehekülge 4), siis ma arvan, et sellisest tundmatust allikast pärit raha annetamisest on valmis rääkima XXX, Kalle Palling, YYY. [- - -] Vaadates näiteks ülekannete nimekirju 2010. aasta I kv aruandes, siis mina väidan, et enamik üle 10 000 EEK annetusi, Kristen Michali nimest allpool kuni lõpuni välja, on samamoodi tundmatust allikast pärit ja tehtud sama skeemi kasutades, mille alusel mina ülekandeid tegin. Väidan seda sellepärast, et summad on ümmargused, aga ennekõike seepärast, et nägin K. Lillol portfellis mitmeid ümbrikke, kui ta mulle seda andis. Need ümbrikud anti järelikult teistele inimestele selleks, et nad teeks täpselt samamoodi kui mina. [- - -]

Tänases Eesti Päevalehes (menetleja viitab 23.05.2012 Eesti Päevalehes lk 4 olevale Kristen Michali intervjuule) on Kristen Michal väitnud, et nende summade näol, millest te ajakirjanduses rääkisite, on tegemist teie enda kampaaniakulutustega. Kuidas te seda kommenteerite?

Millised kampaaniakulutused? Ma ei saa sellest väitest aru ja ma ei saa aru ka sellest, miks ma oleks pidanud kandma oma kampaaniakulutused erakonnale üle. Tõesti, võib olla nii, et kui erakond tellib ühtselt visiitkaarte valimiskampaaniaks, siis on aumeeste kokkulepe, et maksad erakonnale tagasi. Aga sellistes summades ei ole erakond mulle kunagi kampaaniat teinud ja ma ei saa sellest väitest aru. [- - -]

Erakond ei ole kunagi kirjalikul ega ühelgi muul viisil esitanud mulle ülevaadet, et nad on teinud mingi summa ulatuses minu eest kulutusi, mida ma peaks hüvitama. Kui Michal väidab, et nad tegid mulle 115 000 EEK osas kampaaniat, mida ma pidanud hüvitama, siis ta valetab. [- - -]

Tunnistaja soovil katkestatakse ülekuulamine ajalisel survel ja lepitakse kokku järgmise ülekuulamise aeg: teisipäev, 29.05.2012 kell 12.00.

Uurimistoimingu lõpp: 13.38


Aeg: 29.05.2012

Riigiprokuratuur

Nimi: Silver Meikar

Uurimistoimingu algus: 12.00

Meikar korrigeerib eelmisel korral antud ütlusi ja teatab, et esimesel korral sai ta sularahas ikkagi 40 000 krooni, mitte 20 000 krooni. Ülekuulamine jätkub kell 17.00

••Palun rääkige, mida te teate Reformierakonna, eeskätt konkreetsete valimiskampaaniate rahastamisest.

Mina astusin Reformierakonda 13.11.1997. a, reedel. Panime Tartus alguse Reformierakonna noorteorganisatsioonile, milleks oli Tartu Reformi Noorteklubi (edaspidi TRN) ja millel oli alguses 8 liiget.

Järgneb Meikari põhjalik ülevaade oma seotusest erakonnaga, millest avaldame vaid katked.

Kristen Michalit tunnen sellest ajast (umbes 1998 või 1999), kui meid, kes olime loonud Tartu Reformiklubi, kutsuti õpetama neid Tallinna noori, kes hakkasid Tallinnas noorteklubi looma. Kristen Michal ja XXXX olid tollal ühed sellised Tallinna noored. 1999. aastal olin ma valimisnimekirjas. Annelinnas osutusin valituks Tartu linnavolikokku.

Järgmised valimised, kus osalesin, olid 2003. aasta riigikogu valimised.[- - -]

Siis pakkus Kristen Michal kui peasekretär mulle nõukogude kohtadest Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu liikme kohta ja selle ma ka võtsin. (Meikar räägib, et need olid „puhtad valimised” ja ta pääses riigikokku, kust oli sunnitud aasta hiljem lahkuma, sest kaitseminister Margus Hanson astus valitsusest tagasi ja Meikar oli riigikogus tema asendusliige – toim.)

Kusagil 2006. aasta lõpus või 2007. alguses (pärast kohalikke valimisi) võisid leida aset need vestlused Rein Kilgi ja Raul Markusega, millest on nüüd ajakirjanduses räägitud. Kui nüüd Raul Markus sellest rääkis, siis mulle tuli see ka meelde – tõesti rääkisin temaga sellest, et ta andis ilmselt 25 000 krooni, nagu ta räägib, ja vastu selle eest midagi ei küsinud. Kokku saime tänu XXX-le, kes rääkis parasjagu Markusega ning kutsus mind nendega ühinema. Meie vestlused olid suhteliselt intellektuaalsed, aga samas väljakutsuvad. Minu jaoks oli see nagu kohtumine valijatega. Markusega oli selline asi, et ta ütles, et ma olen lahe tüüp, ja küsis, kas ta saaks mind millegagi aidata. Mina ütlesin, et kui sul on Tartus sõpru, siis valigu nad minu poolt. Tema pakkus mulle siiski rahalist tuge ja ma ei olnud selle vastu. Mina küsisin, kas ta soovib, et selle deklareeriksin, kuna võimalus oleks olnud ka avalikult näidata, kust see raha tuli. Tema ütles, et ei ole vaja. Mul on raske öelda, kas kasutasin raha valimiskampaanias või lihtsalt pere-eelarves. Mul oli üks konto. [- - -]

2007. aasta jaanuaris ilmus Äripäevas lugu sellest, et Michal küsis Edward Burkhardtilt Reformierakonna jaoks raha. Sellest tuli suur skandaal ja Burkhardt käis ka mingis telesaates, vist „Pealtnägijas”. 18. jaanuari hommikul helistas mulle Michal, kes ütles mulle seda, et Burkhardti rahaküsimine on täielik jama ja see on IRL-i laimukampaania Reformierakonna ja tema vastu. Ta küsis: „Kas sa palun saaksid kirjutada oma blogis, et Mart Laar on selle taga?” Mina ütlesin, et ma ju ei tea, et Laar on selle taga, küsisin, kas ma saaksin Michalile viidata. Tema ütles, et talle rääkisid seda usaldusväärsed inimesed, aga tema nimega ei tohi seda seostada. Ma küsisin, kas ma saan siis vähemalt öelda, et see info pärineb usaldusväärsetest allikatest, pidades selle all silmas teda. Talle see sobis, tingimusel, et tema nimi selle blogipostitusega seoses välja ei tule. Mul oli tegelikult häbi seda kirjutada. Ka küsisin Kristenilt, et kas see on 100% tõde, et Laar on selle taga. Ta kinnitas, et jah. Michali jutt ei tundunud täiesti siiras, aga siiski täitsin ta palve. Ma tegin seda samal põhjusel, miks ma 2009 nõustusin kandma raha erakonna kontole – sest erakond palus abi, sest Michal palus abi. [- - -] Mul oli teatud määral juba tollal tunne, et äkki mind kasutatakse erakonna poolt ära. Mulle tundus, et mind nagu sunniti abi andma.

(Meikar meenutab samal ajal avalikuks tulnud seika, kus Jörgen Siil ja Paavo Palk toetasid sotsiaaldemokraate vastavalt 25 000 ja 20 000 krooniga, mida nii tema kui ka ta sõbrad hindasid võimatuks ja millest ta samuti oma blogis kirjutas. Michal aga käskinud see blogikanne maha võtta.) Kuna ta nõudis, et oma seisukohta avalikkuses muudaksin, siis ma tegin seda. Parandasin oma sissekannet ja taganesin oma seisukohast.

Mul tekkis veendumus, et erakondades asjad nii käivadki. Sõnade „nii käivadki” all pean ma Reformierakonna puhul silmas seda, et liigub nii valimiste ajal kui valimistevahelisel perioodil palju musta raha, mille mingite lubaduste eest minu jaoks tundmatutele ärimeestele kaupleb välja erakonna peasekretär Kristen Michal. Mõne sellise asja väljatulemisel asub erakond ringkaitsesse ja teatavatel juhtudel on see ringkaitse sõbralikult ühendavaks lüliks kõigi erakondade vahel. Sain aru, et see on nii Reformierakonnas ja teistes erakondades ja kõigi peasekretäride puhul. Selline poliitika ongi. Seetõttu, kui Michal mulle 2009. aastal helistas ja pakkus, et ma kannaks oma annetusena võõrast sularaha erakonna kontole, ei tundunud see mulle absoluutselt veider.


Aeg: 11.06.2012

Keskkriminaalpolitsei, Tööstuse 52

Nimi: Silver Meikar

[- - -] 21. mai pärastlõunal, kui Postimees oli kinnitanud, et minu artikkel avalikustatakse, saatsin selle ka XXX-le. Leppisime kokku, et tulen tema juurde kella 20.00 paiku õhtul. Vestluse käigus ütleski mulle seda, et on sinna ise ka viinud koti rahaga. Küsisin, et kas ta teab mingeid ettevõtteid, kes Kristen Michalile raha andsid. Ta vastas, et ta ise on raha viinud, ja kirjeldas seda selliselt, et mitte kõik varjatud toetajad ei vii raha Reformierakonna kontorisse ise, vaid kasutatakse usaldusväärseid vahemehi. Ka tema on olnud vahemees, ütles ta mulle. Ta kirjeldas seda skeemi järgnevalt: tema firma tegi fiktiivse arve ühele ettevõttele, mille nime ta ei nimetanud. Kui summa oli laekunud ettevõtte arvele, siis ta jättis firmasse nn käibemaksu ja dividendi tulumaksu ning viis ülejäänud raha sularahas erakonna kontorisse. Kuna just rääkisime peasekretärist, siis jäi mulle selge mulje, et viis selle raha Kristen Michali kätte. XXX ütles seda, et kui see välja tuleb, siis tema ettevõte saab suure trahvi ja ta ei saa ühtegi riigi tellimust. Summa suurustest ja kuupäevadest, samuti sellest, kas see oli vaid üks kord, me ei rääkinud. Küsisin, kas ta on nõus ka avalikult ütlema, et jah, nii oli, ja kas ZZZ on ka nõus seda tegema. XXX ütles, et ei ole, tal on pere ja et see ei vii mitte kuskile. Ta on nõus välja tulema, kui veel inimesi seda teeb. Ta ütles, et temal on oluliselt rohkem karta kui minul ja see, mida mina, ZZZ, Kalle Palling ja veel kümme inimest tegime, on kogu selle skeemi kõige vähem ohtlikum osa.