Siim Kallas: olen valmis tegema Rail Baltica suhtes rahvaküsitluse ja kui leitakse, et seda pole vaja, jätame ehitamata

Siim Kallas rääkis tänasel Reformierakonna üldkogul, et on valmis tegema Rail Baltica suhtes rahvaküsitluse ja kui rahvas leiab, et seda pole vaja ehitada, siis jäetakse projekt katki.

"Täna peab rääkima julgeolekust. Kohutavad on meie jaoks viimase aja sündmused Ukrainas, kes oleks võinud arvata, et asi nii hulluks läheb? See on meenutus kõigile, et julgeolek pole sisepoliitiline pingpong ega ruttamata mõtisklused küdeva kamina ees. See pole ka hüsteeria ega provokatsioonid, kõik viimase aja konfliktid on alanud provokatsioonidest. Kogume jõudu ja oleme vastu mis tahes provokatsioonidele.

Meie siin oleme demokraatliku ja vaba Ukraina poolt.

Ei iial enam üksi, ei iialgi enam 1939. aastat. Eesti on julgeoleku tugevdamiseks palju teinud. Kümne aasta jooksul pole maailm me ümber muutunud turvalisemaks, pigem vastupidi. Vahemere rannik, Süüria. On lihtne öelda, et meid see ei puuduta. Riskid on kirjeldatavad ja neid tuleb maandada.

Olen valmis pakkuma, et teeme rahvaküsitluse, kas Rail Balticut on vaja. Kui arvatakse, et pole vaja, jätame ta ehitamata. Vaesusest ülesaamiseks on vaja rohkem ettevõtlustulu ja töötasu. Mida on võimalik teha selle eesmärgi saavutamiseks? Meie strateegiline rikkus on ainult meie inimvara, inimeste algatusvõime, koostöövõime ja tarkus.

Sissetulekute kasvuks on vaja töökohti, paindlikku tööturgu, mis annab ettevõtjale võimaluse leida sobivaid töötegijaid. Majanduskasvu veab eelkõige eksport.

Eestis on vaid 157 suurettevõtet ja ligi 48 000 ettevõtet. Seega rohkem kui 99& ettevõtetest on väikeettevõtted. Et oleks kohvikuid, poode ja töökodasid, väikeettevõtlus on suurim töökohtade looja. Kusagilt ei saa soodsat pangalaenu. Ettevõtluse rahastamine ei pea olema nii pankadekeskne, nagu see on Euroopas, rohkem on vaja paindlikkust.

Ellujäämise nimel võitlev ettevõtja on kindlasti vitaalsem majanduskasvataja, kui külmunud abirahade taotleja, ugmugav riigiettevõtete juhtkond või poliitik. Kahtlustatakse, et ettevõtja on olemuselt midagi mittekorralikku või neid jälitatakse ebaseaduslikult. See on ebanormaalne - miks ma pean asju Eestis ajama, kui mind peetakse kahtlaseks? Suuremaid palku saab maksta siis, kui sissetulekud on toodete ja teenuste müümisest suurenenud. 28 suuremat eksportööri annab tööd 26 000 inimesele ja maksavad palka oluliselt üle keskmise.

Tarbija ootab laitmatut kvaliteeti, kiiret logistikat ja seda kõike üksiktellimustena. Väiketootjatel on suur võimalus. Looma tingimused idufirmadele, nende alustamiseks ja jätkamiseks.

Heaolu kasv on pidev, kui algatusvõime on seotud mõistliku sotsiaalpoliitikaga, mis ei põhine laenatud rahal ja ei sea eesmärgiks kommunistlikku võrdsustamist. Heaolu kõigile, hajutatud riskid ja vaesuse vähendamiane, liigume meiegi selles suunas. Tahan, et inimesd usuksid paremat tulevikku ja näeksid paremat tulevikku. Pensionid on Ansipi üks peamisi prioriteete ja rasketel aegadel. Ka täna on see 372 eurot väga väike, kuid siiski kasvanud. Tervikuna on pensionipoliitika osutunud heaks. Peab näitama, kui üldine heaolu kasvab, saavad pensionärid sellest osa. Meie idee oli vanemahüvitis, meil tuleb edasi minna. Lasteaiakohad kõigil vajajatele, on loogiline järgmine samm. Ühiskond võidab, saame palka. Lapsi on meil vähe, ei saa lubada, et vaesus ei anna osadele lastele võimalust ühiskonnas edeneda.

Ettevõtluses ootame kohustuste täitmist, eriti kurjad oleme siis, kui jäetakse maksud maksmata, oma kohustus täitmata riigi jaoks. Aga üksi last kasvatavale vanemale on elatisrahast ilma jäämine majanduslik ja psühholoogiline katastroof. Abivajajate toetamine on ühiskonna moraali ja eetika küsimus. Ka kaaskodanikud ei peaks maha jätma, imestan kui riigikeskne on mõtlemine, riik süüdi ja vastutab. See mõtlemine kaugeltki ei kahane, vaid kasvab. Jõukad annetaks 10% oma sissetulekust, kui see oleks ka Eestis, võiksime paindlikumalt ja bürokraatiata, oleks vähem üleskutseid kehtestada astmeline tulumaks.

Tahan oluliselt vähendada umbusaldust, mis täna poliitikat ümbritseb. Kas umbusalduse väli poliitika ümber on tõsine probleem? Omamoodi krooniline, millest kunagi päriselt lahti ei saa. Me näeme haigusi mitmel pool Euroopas, hooldamata umbusalduse väli loob pinnase äärmusliku mõtteviisi. Vihkamine rikaste vastu, eestlaste viha venelaste vastu, venelase viha Eesti riigi vastu. Oleme kindlad, et Eesti valitsuse ehitus on piisavalt tugev, et vihkamisele vastu seista. Avalikkuse rahulolematusele reageerida kolmel viisil: öelda, et pole põhjust, olla realistlik, võtta tõsiselt ja mitte alahinnata, vaadata pol süsi kriitilise pilguga ilma põhialuseid ohtu seadmata, või hüsteeriliselt hakata põhiseadusi muutma.

Erinevate mõtlejate kaasamine tulevikku käsitlevatesse projektidesse? Näiteks majandusmõtlejate 2020. aastaks 10 kõige konkurentsivõimelisema riigi hulka. Erakonnasisesteks muutusteks tahan algatada arutelu alles pärast valimisi.

Minult küsitakse, mida kavatsete teha haldusreformiga. Jutt on omandanud mütoloogia elemendi, kas lõppideaal on jaotamine distriktideks, mida juhitakse riigist? Meil on palju jõuetuid omavalitsusi, on halb, aga üks ülisuur omavalitsus, ümbritsevate valdade liitmine linnaga, miks siis mitte juba kogu Eesti?

2018 on võimalus näidata vanale Euroopale, kui palju me neist tegelikult paremad oleme. Uus elu, uus õnn!"