Täna jõudis meediasse info, et tugev kandidaat haridusministri kohale on Jürgen Ligi, kes astus sügisel rahandusministri kohalt tagasi seoses solvavate sõnadega senise haridusministri Jevgeni Ossinovski aadressil. 

Hiljem nimetas Ligi ebausaldusväärseks Ossinovski plaani leevendada vene gümnaasiumide keelenõudeid. Kui Ligist peaks tõesti haridusminister saama, satuvad tema haldusalasse ka need samad vene gümnaasiumid.

Ligi ja Ossinovski vastasseis

22. oktoobril peale ETV saates "Foorum" osalemist kirjutas Ligi Facebookis Ossinovski kohta alljärgneva kommentaari:

"Ossinovski "tasakaalukus" pole muud kui juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata."

Ligi ja Ossinovski tüli algas juba Foorumi saates, kui Ligi püüdis suurt väljarännet Eestist vabandada sellega, et Eesti kannatas pikalt Nõukogude okupatsiooni all, Ossinovski arvas aga, et ei ole õige 23 aastat peale Eesti taasiseseisvumist ikka veel kõikides hetkeprobleemides Nõukogude võimu süüdistada.

Ligi Facebooki postitusele järgnes avalik pahameeletorm. Järgmisel päeval Ligi küll vabandas Ossinovski ees, kuid sotsid, aga ka Keskerakond nõudsid Ligi tagasiastumist valitsusest. Peaminister Taavi Rõivaski nentis, et Facebooki-postitus oli kohatu.

Skandaal pani seisukohta võtma ka president Toomas Hendrik Ilvese, kes kritiseeris teravalt rahandusminister Jürgen Ligi sõnavõttu. "Eesti Vabariigi Valitsuse liige ei saa solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu. Teiste selline alavääristamine on meie väärtusruumis lubamatu," kirjutas Ilves Facebookis. Ta lisas, et Ligi ja Rõivase otsusest edasise suhtes sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus.

Kahe ministri tüli viis koalitsioonipartnerid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna vastasseisuni, sest avalikkus nõudis Ligi tagasiastumist, Reformierakond aga viivitas sellekohase seisukohavõtuga. 26. oktoobril arutasid olukorda Sven Mikser ja Taavi Rõivas. Samal päeval teataski Jürgen Ligi tagasiastumisest. "Olen pärast kaalumist otsustanud rahandusministri ametist tagasi astuda. Teen seda seepärast, et mulle on Eesti riik tähtsam kui minu ametikoht," ütles Jürgen Ligi. "Armastan ka tõde rohkem kui ministriportfelli. Ma usun, et mul on praegu väljaspool valitsust lihtsam tõde ja Eesti riigi mainet kaitsta. Astun tagasi selleks, et valitsusel oleks rahulikum edasi töötada," lisas ta.

Jaanuaris sai Ligi sõna Ossinovski kava kohta kaotada nõue, et 60% õppetööst vene gümnaasiumides peab toimuma eesti keeles. „Keelenõuete lõdvendamise algatused Jevgeni Ossinovski poolt ja valimiskampaania ajal ei ole usaldusväärsed, on suunatud venekeelsele valijale ja on demotiveerimises nende suhtes hoolimatud," kommenteeris Jürgen Ligi 15. jaanuaril haridusminister Jevgeni Ossinovski ideed muuta 60% eestikeelsete ainete õpetamise nõue gümnaasiumis, lastes koolidel ise otsustada, millises mahus nõutud keeletase saavutada, ja keskenduda eelkõige keeleõppele põhikoolis.

1. aprillil aga kasutas Jürgen Ligi Vikerraadios koalitsiooniläbirääkimiste seisust rääkides juhust väljendada oma antipaatiat Ossinovski suhtes. "Nii palju me saavutasime, et Ossinovski astub tagasi valitsusest," ütles Ligi – eelmisel päeval oli „Aktuaalse kaameras“ uudislõik, milles öeldi, et Ossinovski paneb ministriameti maha.

Reformierakonna pressiesindaja ütles hiljem Delfile, et Jürgen Ligi tegi selle lausega aprillinalja.