Riigikogu väliskomisjon soovib saada välisminister Sven Mikserilt ülevaadet ÜRO globaalsse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta ning sellest, millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet allkirjastades. Mikseri kinnitusel tutvustati seda riigikogu komisjonile juba kevadel.
Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu. „Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada,“ ütles Mihkelson.
„Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte,“ rääkis Mihkelson.
„Eesti on parlamentaarne riik ja see debatt on vaja kasvõi viimasel minutil ära pidada,“ ütles Mihkelson. Sellepärast tegi komisjoni esimees eilsel istungil ettepaneku, et välisminister Sven Mikser annaks esmaspäeval komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta. Komisjonile esitab ekspertarvamuse rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Välisminister Sven Mikser ütles Delfile, et globaalse ränderaamistiku lõppdokument on kooskõlas 22. märtsil 2018 vastu võetud vabariigi valitsuse seisukohtadega, millest Eesti valitsustevahelistel läbirääkimistel lähtus. "Neid seisukohti tutvustati riigikogu väliskomisjonile käesoleva aasta 13. märtsil," kinnitas minister.
Mikseri sõnul vajab ränne kui globaalne väljakutse vajab riikide ühist tegutsemist ja seetõttu otsitakse ühiseid lahedusi. "ÜRO globaalne ränderaamistik on üks ühiseid pingutusi, mille rahvusvaheline kogukond on selles suunas ette võtnud ning millega soovib liituda ka Eesti. See toob esmakordselt kokku rände lähte-, transiit- ja sihtriigid ja loob platvormi dialoogiks nende riikide vahel," ütles Mikser.
Dokument puudutab ministri sõnul tasakaalustatult rände valdkonna kõiki olulisi aspekte: algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi. "Lähte- ja transiitriigid võtavad senisest suurema vastutuse rändeväljakutsetega tegelemisel, mis on meie kõigi huvides. Tänu raamistikule saame paremini motiveerida neid riike koostööle ka tagasipöördumise küsimuses," märkis Mikser.
Eesti jaoks on välisministri sõnul tähtis, et globaalse ränderaamistiku rakendamisel säilib riikide suveräänne õigus riikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. "Siinkohal on oluline märkida, et ränderaamistik eeldab koostöötahet ning samal ajal ei ole ühelegi riigile õiguslikult siduv. Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seniste poliitikate jätkamist ega too meile kaasa uusi kohustusi," rõhutas Mikser.
"Liikmesriigid annavad detsembris toimuval Marrakeshi konverentsil ränderaamistikule oma poliitilise toetuse ning ÜRO peaassamblee peaks selle vastu võtma jaanuaris. Eesti toetab tugevalt jätkuvalt globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist," märkis Mikser.
ÜRO migratsioonipakt on katse kehtestada ülemaailmsele rändele kindlad reeglid ja see kujutab endast liikmesriikidele õiguslikult mittesiduvat koostööraamistikku. Lisaks rõhutab see liikmesriikide õigust oma rändepoliitikat iseseisvalt kujundada.
Loe siit täpsemalt, mis ÜRO ränderaamistik on ning millised riigid seda allkirjastada ei plaani
Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Ungari,Austria ka Poola on oma toetuse migratsioonipaktile tagasi võtnud, Tšehhi kaalub seda. Horvaatias on puhkenud aga suur tüli presidendi ja valitsuse vahel.
Migratsioonipakti vastuvõtmine on kavandatud 10.–11. detsembril Marokos, Marrakechis.
