Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu. „Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada,“ ütles Mihkelson.
„Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte,“ rääkis Mihkelson.
„Eesti on parlamentaarne riik ja see debatt on vaja kasvõi viimasel minutil ära pidada,“ ütles Mihkelson. Sellepärast tegi komisjoni esimees eilsel istungil ettepaneku, et välisminister Sven Mikser annaks esmaspäeval komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta. Komisjonile esitab ekspertarvamuse rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Välisminister Sven Mikser ütles Delfile, et globaalse ränderaamistiku lõppdokument on kooskõlas 22. märtsil 2018 vastu võetud vabariigi valitsuse seisukohtadega, millest Eesti valitsustevahelistel läbirääkimistel lähtus. "Neid seisukohti tutvustati riigikogu väliskomisjonile käesoleva aasta 13. märtsil," kinnitas minister.
Mikseri sõnul vajab ränne kui globaalne väljakutse vajab riikide ühist tegutsemist ja seetõttu otsitakse ühiseid lahedusi. "ÜRO globaalne ränderaamistik on üks ühiseid pingutusi, mille rahvusvaheline kogukond on selles suunas ette võtnud ning millega soovib liituda ka Eesti. See toob esmakordselt kokku rände lähte-, transiit- ja sihtriigid ja loob platvormi dialoogiks nende riikide vahel," ütles Mikser.
Dokument puudutab ministri sõnul tasakaalustatult rände valdkonna kõiki olulisi aspekte: algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi. "Lähte- ja transiitriigid võtavad senisest suurema vastutuse rändeväljakutsetega tegelemisel, mis on meie kõigi huvides. Tänu raamistikule saame paremini motiveerida neid riike koostööle ka tagasipöördumise küsimuses," märkis Mikser.