Mis on ÜRO globaalne ränderaamistik ning kes ja miks seda allkirjastada ei kavatse?

 (79)
Mis on ÜRO globaalne ränderaamistik ning kes ja miks seda allkirjastada ei kavatse?
Foto: ALFREDO ESTRELLA, AFP

ÜRO globaalne ränderaamistik on mittesiduv „valitsuste vahel läbi räägitud kokkulepe, mis on ette valmistatud ÜRO egiidi all ja mis katab rahvusvahelise rände kõiki dimensioone terviklikul ja kõikehõlmaval viisil”.

Kokkuleppe tekstile andsid ÜRO liikmesriigid viimase lihvi selle aasta 13. juulil ja see on kavas allkirjastada detsembris valitsustevahelisel konverentsil Marokos Marrakeshis.

Kokkulepe põhineb arusaamal, et kogu maailm peab tegema koostööd, kui praegusi ja tulevasi massilisi rändevooge tahetakse juhtida humaansel viisil, võttes samas arvesse riikide suveräänsuse väärtused.

Kokkuleppe eesmärgid

Raamistik sisaldab 23 eesmärki rände juhtimiseks kohalikul, riiklikul, regionaalsel ja ülemaailmsel tasemel.

Need on:

- inimesi kodumaalt lahkuma sundivate „ebasoodsate ajendite ja struktuuriliste tegurite” minimeerimine

- asjakohase dokumentatsiooni ja isikut tõendavate dokumentide olemasolu tagamine kõigile migrantidele

- objektiivse informatsiooni kättesaadavaks tegemine rände kõigi staadiumides

- „tõenditel põhineva avaliku arutelu” toetamine

- elude päästmine ja rahvusvaheliste jõupingutuste koordineerimine kadunud migrantide leidmiseks

- tingimuste loomine, et võimaldada migrantidel anda panus kõigi riikide kestlikku arengusse

Seotud lood:

- koostöö migrantide ohutuks naasmiseks ja tagasivõtmiseks kodumaale, kui see on vajalik

Raamistik ei sätesta mingit kohustuslikku migrantide arvu, kes tuleb riigi kohta vastu võtta.

Kokkulepe kutsub üles ka võitlema inimsmugeldamisega ning piiride integreeritud, kindlustatud ja koordineeritud haldamisele.

Kokkuleppe vastased

ÜRO teatel võtab kokkulepe tervikuna arvesse „riikide ja kogukondade õigustatud mured” ja selle, et rände tagajärjed erinevatele riikidele ja regioonidele võivad erineda vastavalt nende demograafilisele, majanduslikule, ühiskondlikule ja keskkonnaalasele olukorrale.

Need kinnitused ja see, et raamistik ei ole õiguslikult siduv, ei ole olnud piisavad, et veenda mitmeid ÜRO liikmesriike, kes on teatanud, et ei allkirjasta seda.

Nende riikide valitsused on esitanud mitmeid vastuväiteid, öeldes muu hulgas, et raamistik ajab omavahel segamini varjupaigataotlejate ja majandusmigrantide õigused.

Oma puudumisest kokkuleppe allkirjastamiselt on teatanud Austria, Austraalia, Horvaatia, Ungari ja Poola. Austria liidukantsler Sebastian Kurz on öelnud, et raamistik vähendab Austria suveräänsust ja ajab omavahel segamini seadusliku ja ebaseadusliku sisserände ning tööpõhise ja humanitaarsisserände. President Donald Trumpi soovil ei võtnud USA osa isegi raamistiku läbirääkimisprotsessist. Allkirja andmisest loobumist kaalub ka Tšehhi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare