Raketiinsener Urmas Roosimägi: selline rakett peab end ise hävitama, müstika, et me seda nii kaugelt otsime

 (72)
URMAS ROOSIMÄGI - BRIGAADIKINDRAL RESERVIS OMA KODUS LEHTSES
URMAS ROOSIMÄGI - BRIGAADIKINDRAL RESERVIS OMA KODUS LEHTSESFoto: Sven Arbet

Raketiinsener Urmas Roosimägi vastas telefonile Hispaanias, kus viibib parasjagu puhkusel. Ta on end kursis hoidnud kohaliku meediaga, mis vahendab, et lisaks Hispaania Eurofighteritele olid Eesti õhuruumis eile ka prantsuse Mirage 2000 hävitajad. Nelja lennuki õppuste käigus eile pärastlõunal AIM-120 AMRAAM rakett hispaania häivitajalt tulistatigi.

"Jumal tänatud, et mitte keegi ei saanud surma, inimelu on kõige kallim," tänas õhutõrje ja raketieskpert Roosimägi.

"See pole tavaline juhtum, täielik müstika. Kui hakatakse juurdlema, võetakse kaks faktorit - esiteks tehniline rike, teiseks inimfaktor. Minu kogemuses on 90% õnnetuste põhjustaja inimfaktor," sõnas endine õhutõrjeinspektor Roosimägi.

"Prantsuse lehed kirjutavad sama, et Eesti õhuruumis viidi läbi õppus, kus osalesid kaks prantsuse Mirage 2000 tüüpi lennukit ja kaks hispaania Eurofighterit. Olles süsteemis paarkümmend aastat olnud, siis kumbki rikkus õppusi. Näiteks võis olla juhtum, mille põhjal Mirage'id olid õppusel õhurikkujad ning Hispaania lennukid asusid õhupiiri rikkujat karistama," jätkas Roosimägi.

"Kogu see asi on minu jaoks natukene segane, sest punkt üks - kui arvata välja kui ükskord Iraagis tulistas ameerika hävitaja alla oma kopteri - selliseid asju muidu ei juhtu. Iga rakett omab turvalisuse astmeid, et nii ei juhtuks," jätkas ta.

Seotud lood:

"Mul on väga raske spekuleerida, sest Hispaania kasutab Eurofightereid, ma ei tea, kuidas see rakett on sinna kinnitatud, kas kasutati püropadruneid või on rööpaid. Aga rakett ise välja ei lenda," rõhutas mees.

Tavapärane raketi laskmise protseduur on tema sõnul pikk: lennuki radar uurib ruumi, lenduri ekraanile tekib kuni kaheksa sihtmärki, lendur valib sihtmärgi välja või toimub see automaatselt, lendur lukustab sihtmärgi ja siis laseb raketi välja. "Juhuslikult lendur seda nuppu vajutada ei saa, sest see on alati mingi takistuse taga," sõnas ta.

"Teine asi on see, et kui see rakett lendab välja ja ta pole sihtmärgile lukustatud, peab ta ennast hävitama. Ma ei tea, kas see on kaheksas, kümnes või kahekümnes sekund, aga ta peab seda tegema," põrutas Roosimägi.

Küsimusele, kas selline raketitüüp on laialt levinud, kostis erusõjaväelane, et raketti kasutab 37 riiki. "Soomlastel oli kunagi probleem, et nad said USA kongressilt loa neid rakette osta, siis need mootorid hakkasid külma ilmaga tõrkuma. Tootja ei suutnud seda viga kõrvaldada, ning see ost jäi ära," meenutas mees.

"Minu jaoks on kummaline, et rakett, kui ta tulistatakse välja, tal on turvaaste, ta peab iseennast häivitama, lennukist 8-12 kilomeetri kaugusel," kommenteeris Roosimägi.

Tema sõnul on Euroopas üleüldse jäänud kaks treeningkohta hävitajatele, kus lennukid võivad harjutada 300 meetri kõrgusel, need on Balti meri ja piirkond Hispaanias.