President kuulutas välja ESM-i ratifitseerimise seaduse

 (324)
President Ilves suurmeister Kasparoviga ei nõustu: me ei kasuta tehnoloogiat maksimaalselt ära.
Foto: Andres Putting

President Toomas Hendrik Ilves otsustas täna välja kuulutada riigikogus 30. augustil ratifitseeritud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse. Seda hoolimata kultuurieliidi protestikirjast.

Riigikogus tehtud põhimõtteliste muudatuste tulemusel on seadus Ilvese hinnangul põhiseadusega kooskõlas, ESM-iga liitumine on riigipea hinnangul oluline ja vajalik kogu euroala stabiilsuse kindlustamiseks ning seega Eesti lühi- ja pikaajalistes huvides. Samas ei vasta tema kinnitusel tõele ESM-i oponentide kartused, nagu langeks sellega Eesti eelarvele siseriiklikku arengut pärssiv koormus, teatas presidendi kantselei avalike suhete osakond.

“Mitte ükski riik ei saa tänases maailmas olla majanduse ja julgeoleku vallas edukas üksinda. Igaüks vajab liitlasi, neid kes jagavad samu põhimõtteid, eesmärke, väärtusi. Eesti valik on tugev, edukas ja mõjukas Euroopa Liit, mis tähendab ka vastutustunnet ja kompromisse. Eesti valik on Euroopa Liit, kus kõiki puudutavates küsimustes on väikeriikidel sõna- ja hääleõigus ning kus arvestatakse väikeriikide rahvuslikku identiteeti,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea peab oluliseks, et riigikogu muutis ESM-i ratifitseerimise seaduse eelnõu nii, et ainult riigikogu – aga mitte selle üks komisjon – saab otsustada Eestile rahaliste kohustuste võtmise üle. Vastastikkuse mõistmise memorandumi kavandi erandjuhtudel konfidentsiaalne menetlemine Euroopa Liidu asjade komisjonis ei muuda seda põhimõtet.

Seotud lood:

Taoline erand peab Ilvese kinnitusel jääma üliharvaks, kui üldse kunagi kasutatavaks. “Ainult riigikogu suur saal saab otsustada, millised kohustused seoses ESM-iga Eesti endale võtab ja milliseid mitte. Seda vastutust ei ole võimalik pisendada,” hoiatas president.

Eesti kultuurieliit saatis täna uue 40 kirja president Ilvesele. Kirjas kutsuti presidenti üles, mitte olema kummitempli käepikendus ja ESM-i mitte heaks kiitma, kuna see on kirjale allakirjutanute hinnangul siiski põhiseadusega vastuolus.

Algset dokumenti muudeti põhjalikult

Juulis, seoses õiguskantsleri algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega, tunnistas riigikohtu üldkogu ESM-i asutamislepingu põhiseaduspäraseks.

Seda toona kommenteerides ütles president Ilves: “Eesti inimeste heaolule ja Eesti riigi kestlikkusele on oluline meie osalemine Euroopa Liidus ja euroalas. Paremat valikut Eestil ei ole. Siin on õigustatud, täpsemalt hädavajalik Euroopa stabiilsusmehhanismi tõhus otsustamismenetlus. Ka juhul, kui ohu korral euroalale, seega Eestilegi, piirab see meie enda senist otsustusõigust. Just nii järeldas ka riigikohus.”

Eile, avades riigikogu uue tööaasta avaistungit, tunnustas president Ilves, et parlament kasutas ESM-i lepingu ratifitseerimisel võimu, mida rahvas on parlamendile usaldanud: “… mulle avaldas muljet see viis, kuidas riigikogu oma tööd korraldas ning koos sellega kummutas arvamuse, justkui oleks Eesti parlament taandunud valitsusest tulnud eelnõude vaikivaks heakskiitjaks. /---/ Te muutsite põhjalikult ja sisuliselt seda dokumenti, mis algselt teieni jõudis.”