President Ilves kuulutas vastuolulise kooliseaduse välja
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna oma otsusega välja vastuolulise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.
Otsuse kuulutas täna välja president Kadriorus, selgub presidendi otsusest.
Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond taotlesid 25. juunil president Toomas Hendrik Ilveselt vastuolulise kooliseaduse välja kuulutamata jätmist. Presidendile saadetud kirjas rõhutasid opositsioonierakonnad, et uus seadus tekitab segadust ning selle vastu võtmisel on rikutud riigikogu töö- ja kodukorra norme.
Kiirustades ja koalitsiooni häältega vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on riigieksam sooritatud, kui õpilane saab vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest, riigieksam on sooritatud rahuldavalt aga vähemalt kahekümne protsendiga maksimaalsest tulemusest. ”Sõnastus ei anna gümnaasiumiõpilastele kindlat veendumust, et riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest,” seisis kahe riigikogu fraktsiooni kirjas.
“Selline olukord ei anna õpilastele piisavat õigusselgust. Koolilõpetajatele – ka sügisel alustavatele abiturientidele – ei ole üheselt arusaadav, millistel tingimustel on riigieksamid kindlasti tehtud,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
“Koolis tähendab “rahuldav” hinnet 3. Hinne allapoole seda on “mitterahuldav”. Uue seaduse järgi on võimalik aga eksami “sooritamine mitterahuldavalt.” See on sisuliselt ning ka teiste hariduselu korraldavate seaduste kohaselt absurdne,” selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. “Eksami sooritamine “rahuldavast” madalama hindega on ju eksami mittesooritamine.”
Et seadus oleks selge ja ühemõtteliselt mõistetav, peaks kahe vastuolulise sätte puhul eelnõus säilima see, mis sai riigikogu saalis suurema toetuse. Kooliseaduse puhul aga sõnastati kahest üksteist välistavast ettepanekust kokku kolmas ebaselge paragrahv, millele riigikogu täiskogu ei olnud heakskiitu andnud ning mis olukorra koolilõpetajate jaoks keerulisemaks muudab.
Vastuoluline seadus võeti 20. juunil 49 poolthäälega (34 vastuhäält) vastu ning selle eesmärk on hariduskorralduse kaasajastamine: paremini tagada kvaliteetse hariduse võrdne kättesaadavus, muuta põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vorme, õppetöö korraldust, kooli juhtimist, õpetajate tööd, nende töö tasustamist. Seaduses on säte, mis kohustab gümnaasiumi pakkuma õpilastele erinevaid valikuvõimalusi.
Enne seaduse vastuvõtmist tegi aga riigikogu ööistungil sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul praaki ja eelnõusse hääletati sisse muudatused, millest ühe paragrahvi järgi on riigieksami lävend 1 punkt ja teise järgi 20 punkti. Sellist vastuolulist seadust ei saa president välja kuulutada ja seetõttu oleks eelnõu menetlemise sotsiaaldemokraatide hinnangul pidanud katkestama.
