President Ilves: internetivabadus on suuremas ohus kui kunagi varem

 (21)
Andrus Ansip lahkumas peaministri ametist
Toomas Hendrik IlvesFoto: Andres Putting

President Toomas Hendrik Ilves koputas tänavu juba kuuendat korda Tallinnas toimuva küberfestivali CyCon avakõnes riigijuhtide südametunnistusele, tuletades meelde internetivabaduse ja demokraatia põhimõtteid. Lisaks hoiatas president liigse privaatsusprobleemidega seosneva paranoia eest.

„Ma olen üritanud seitse aastat veenda enda kaaspoliitikuid ja –juhte küberteemadega tegelema, veenda neid selles, et tegemist on reaalse julgeolekuriskiga. Või – kui veel täpsem olla – selles, et digitaaltehnoloogias toimuv areng on muutnud meie varasemat kineetilist julgeolekualast mõtlemist,“ juhatas president Ilves enda avakõne sisse.

Presidendi sõnul on julgeolekuriskid jõudnud igasse eluvaldkonda, mis on seotud digitaalmaailmaga. Sealjuures on inimesed olnud liiga aeglased selle muutuse enda jaoks teadvustamisel. „Nüüd on meil aga hoopis vastupidine mure. Küberprobleeme nähakse kõikjal – isegi seal, kus neid ei ole või kus nad on väga ebatõenäolised,“ ütles Ilves.

„Me oleme jõudnud Pynchonlikku maailma, kus muretsetakse, et keegi kuskil jälgib iga väiksematki detaili meie elust. Mitmete üsna ohutute ja kommertshuvide poolt tiivustatud juhtumite puhul, nagu näiteks Google’i otsingumootor ja Facebooki „laigid“, võib see isegi tõsi olla, ent selline suhtumine tundub sellest hoolimata mürgisena,“ märkis Ilves.

Seotud lood:

Ilvese sõnul on internetivabadus suuremas ohus kui ei kunagi varem. „Kübermaailm on siinses julgeolekut puudutavas aktiivses või passiivses kontekstis muutunud omaette kaitsesüsteemiks, osaks riikidevahelisest konkurentsist ja riigisisestest ning majanduslikest suhetest, osaks suuremast pildist,“ ütles ta.

Lisaks isikliku ja suurema pildi märkamisele kübermaailmas koputas president Ilves ka riikide südametunnistusele, tuues välja, et merkantilism on riiklikul tasandil plahvatusohtlikuks paisunud. „Täna näeme, et küber ei ole ainult kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse, vaid ka majanduspoliitika alus; see, mida varem kutsuti tööstuslikuks spionaažiks, toimib nüüd tööstuslikul skaalal, osana riikide katsest olla strateegiliselt parem kui nende konkurendid – seda nii sõjaliselt kui kaubanduslikult,“ sõnas ta.

Ilves leidis, et kui eelmise aastani oli raske panna poliitikuid huvituma küberteemadest, siis nüüd seistakse vastamisi hoopis probleemiga teha inimestele selgeks vaba maailma ja demokraatia reeglid internetis.

Ilves tõi esile, et selle asemel, et elada hirmus düstoopilise maailmapildi ees, kus kübermaailm on täis privaatsusevastaseid kuritegusid, on hoopis olulisem tegelda sellega, kuivõrd seda privaatset maailma on võimalik väljaspoolt muuta. „Ma võiksin elada teadmisega, et keegi on saanud teada mu veretüübi, ent ma ei suudaks elada hirmuga, et keegi on seda muutnud,“ lisas ta.

Selle asemel tõi president välja, et hetkel jääb vajaka juriidilistest tugiraamistikest, nii riigisisestest kui rahvusvahelistest, et hoida ära nuhkimisega üle piiri minek. „See aga nõuab omakorda rahvusvahelist jõupingutust esmajoones liberaalsete demokraatiate hulgas – usaldusmeedet, kui kasutada külma sõja aegseid julgeolekupoliitika termineid,“ lisas ta.

NATO küberkaitsekeskuse küberkonflikte käsitlev rahvusvaheline konverents CyCon toimub sel aastal Tallinnas 3.-6. juunil. Konverentsil osaleb kokku 400 eksperti üle kogu maailma. Selle aasta põhiteemaks on küberjulgeoleku strateegia ja taktika, samuti eetilise poolega seonduvad küsimused ning küberkaitse ees seisvad tehnilised väljakutsed ja lahendused.