President Ilves: demokraatlik maailm vajab tugevat NATOt
“Meil – kindlatel liitlastel kõige otsesemas tähenduses – on ühised huvid ja ühised mured ning ühine tegutsemine nende murede lahendamisel. Seda kinnitab ka näiteks Poola tugev toetus NATO õhuturbemissiooni jätkumisele Balti taevas,” ütles president Toomas Hendrik Ilves eile ja täna Varssavis toimunud Eesti, Läti ja Poola riigipeade kohtumisel, mis keskendus NATO Chicago tippkohtumiseks valmistumisele.
Eesti loodab, et allianss kinnitab Chicagos jõuliselt, selgesõnaliselt: NATO tugevuseks jääb kollektiivkaitse põhimõte, heidutus ja nähtavus, mille üheks osaks on alliansi erinevates piirkondades toimuvad õppused, neist mitu suuremat toimub peagi ka meie regioonis, teatas presidendi kantselei.
Sellele kõigele peab lisanduma valmisolek ja tahe seista vastu 21. sajandi uutele ohtudele, kinnitas Eesti riigipea.
“Küberkaitse, laiemalt küberjulgeolek on vaieldamatult valdkond, millega NATO-l tuleb tegeleda senisest koordineeritumalt, sidudes oma liitlaste oskused ja rahvusvahelise koostöö, kindlasti Euroopa Liiduga,” ütles president Ilves.
Rääkides Afganistanist, kus NATO juhitud operatsioonil osalevad ka Balti riikide ja Poola kaitseväelased, tõdes Eesti riigipea: ainult Afganistani võimud ise saavad öelda, kui kaua nad vajavad seal välisabi julgeoleku kindlustamiseks ja riigi ehitamiseks.
“Enam kui 20 aastat tagasi jäeti see maa üksi ning Afganistan muutus kaaperdatud riigiks, mis külvas vägivalda ja kaost nii enda inimestele kui laiemaltki,” meenutas president Ilves. “Chicago tippkohtumine saab anda kõigile selguse, milline on NATO tegevuskava ja panus Afganistanis – kooskõlastatult selle valitsusega – pärast 2014. aastat, kui sealt lahkub suurem osa võõrvägedest.”
Presidendid Toomas Hendrik Ilves, Bronisław Komorowski ja Andris Bērziņš kõnelesid Varssavis ka NATO Euroopa-naabruskonnast ja toetasid alliansi avatust neile riikidele, kes on liitumiseks valmis ning täitnud selleks kõik vajalikud kriteeriumid.
“Ma ei kahtle, et demokraatlik maailm vajab tugevat NATO-t ka tulevikus. Sellist NATO-t ja tugevaid atlandi-üleseid suhteid vajavad nii Ameerika Ühendriigid kui ka Euroopa. Ent, ja see on põhimõttelise tähtsusega, hoolimata mõnede riikide keerulisest finantsseisust ei saa demokraatlik Euroopa enda kaasaegse julgeoleku tagamist ohverdada päevapoliitilistele eesmärkidele,” rõhutas president Ilves.
“See tähendab, et riigikaitsekulutused on sama olulised nagu sotsiaalsüsteemi või hariduse rahastamine.” Eesti on valmis tõstma oma osa NATO õhuturbemissiooni kulude katmises, meie riigieelarves on tänavu kaitsekulutusteks esimest korda ette nähtud kaks protsenti SKT-st, mida NATO peab soovituslikuks piiriks kõigile oma liitlastele, kuid milleni vähesed seni ulatuvad.
