Ukraina konfliktist kõneldes ütles välisminister Urmas Paet, et viimane pool aastat on tekitanud Euroopas täiesti uue julgeolekuolukorra. „Üha enam sagenevad relvarahu rikkumised Ida-Ukrainas on äärmiselt problemaatilised,“ rõhutas välisminister Paet. „Relvarahu kokkulepet tuleb ka tegelikkuses järgida. Samas tuleb vältida uue külmutatud konflikti teket. Vene väed peavad Ukrainast lahkuma ning Ukraina peab saama võimaluse oma piiri täielikult kontrollida,“ lisas ta välisministeeriumi teatel.

Paeti sõnul on humanitaarkatastroofiks kasvanud Süüria ja Iraagi relvakonflikti lõpetamise ja terroristliku rühmituse ISIL vastu võitlemise eeldus maksimaalne rahvusvaheline koostöö ja panustamine. „ISILi terroristlik strateegia ja tegevus on väga suur oht nii kogu sealsele naabruskonnale kui julgeolekuolukorrale laiemalt. Tuleb teha kõik, et äärmuslaste rünnakud peatada. See puudutab ka uute võitlejate värbamise tõkestamist ja ISILi rahastus- ja varustuskanalite sulgemist,“ ütles ta.

Veel kõneles Paet riigikaitse kursustel ebola viiruse levikuga kaasnevatest ohtudest ja majanduslikest probleemidest, rõhutades rahvusvahelise üldsuse kiire reageerimise vajadust, et olukord ei jätkaks halvenemist. “Ebola levik mõjutab Lääne-Aafrikas mitmete riikide normaalset toimimist ning on suureks koormaks sealsele majandusele. Samuti on jätkuvalt risk viiruse kiireks levikuks ka teistesse piirkondadesse,” ütles ta. „Rahvusvaheliste tervishoiuekspertide andmetel võib jaanuariks olla 1,5 miljonit haigestunut, kui haiguse levikule ei suudeta piiri panna.“

Paeti sõnul on Eesti tänavu toetanud ebola leviku tõkestamist kokku 100 000 euroga – olles toetanud ÜRO poolt asutatavat ebola tõrjefondi 40 000 euroga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 60 000 euroga, et tõkestada ebola edasist levikut eriti Guineas, Libeerias ja Sierra Leones, kus olukord on kõige tõsisem. Libeerias Monrovias viibib praegu ka Eesti arst, kes osaleb seal ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna (UNDAC) liikmena neljanädalasel missioonil.