Paet: inimsusevastaste kuritegude mäletamine vähendab nende kordumisvõimalusi

 (35)
Paet: inimsusevastaste kuritegude mäletamine vähendab nende kordumisvõimalusi
Foto: Eero Vabamaegi

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul ei tohi ühtki inimsusevastast kuritegu lasta unustada. Ainult siis on lootust, et need ei kordu.

“74 aasta eest, ööl vastu 14. juunit 1941 küüditas Nõukogude Liit Eestist üle 10 000 inimese. Samalaadse kuritegeliku plaani järgi deporteeriti kümneid tuhandeid inimesi Lätist, Leedust ja Moldovast. Selline oli uue okupatsioonirežiimi algus," sõnas ta.

Paet lisas, et kõik inimsusevastased kuriteod peavad leidma selge rahvusvahelise hukkamõistu ning ei tohi unustusse vajuda, et vältida nende kordumist.

Täna möödub 74 aastat juuniküüditamisest. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid.

14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.

Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese, kellest teadaolevalt üle poolte hukkus.