Ossinovski tervishoiu rahastamisest: kord ollakse kokkuleppele lähemal, kord sellest kaugemal, loomulikult on läbirääkimistes ka oma doos poliitikat
Kuu aega enne arstide streiki ja riigieelarvestrateegia paika panemist rääkis töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, et valitsus on tervishoiu rahastamise osas vahepeal kokkuleppele lähemal, siis sellest jälle kaugemal ning oma doos on läbirääkimistes muidugi ka poliitikat.
Ossinovski rääkis täna Vikerraadio saates „Uudis+”, et valitsus on tervishoiule puuduoleva raha leidmisega tegelenud pingsalt kuu aega. „Viimase nädala jooksul juba konkreetsete numbritega, tänaseks veel kokkulepet ei ole, aga ma olen kindel, et lähema paari nädalaga on need kokkulepped saavutatavad,” sõnas Ossinovski.
Minister märkis, et otsused langetatakse riigieelarvestrateegia raames aprillis ja raha ei otsita mitte seepärast, et 15. aprillil võib alata tervishoiutöötajate streik, vaid seepärast, et tervishoiu rahastamise süsteem on jätkusuutmatu ja vajab ka senisel tasemel püsimiseks lisaraha – ühiskond ju vananeb, ravivajadus kasvab, kuid ravisüsteemi panustajate hulk väheneb.
Ossinovski nentis, et Eesti tervishoid on pikalt olnud alarahastatud ja osutas, et vähese rahaga on suudetud tagada kvaliteetne meditsiiniteenus. „Sellest kivist on väga palju suudetud välja pigistada,” lausus Ossinovski, nentides, et jätkusuutlik see süsteem ei ole. „Lisaraha on kindlasti vaja, kui palju, sõltub sellest, millist süsteemi tahame: kui kättesaadavat, kui innovaatilist, kui geograafiliselt kättesaadavat.”
Kui ravijärjekorrad rahaks ümber arvestada, siis saab öelda, et järjekordade kaotamisele kuluks 70 miljonit eurot. Järjekordi ei saaks samas üksnes raha abil kaotada, sest haiglad ei suuda praegu nii palju patsiente vastu võtta. „Seepärast tuleks rahastamist suurendada järk-järgult,” sõnas Ossinovski. Haiglad saaksid lisaraha abil rohkem arste ja eriti õdesid tööle võtta, nii et ravijärjekordi saaks lühendada 4–5 aasta perspektiivis. Ilma palkade tõstmiseta lahendust ei tule, sest vaja on arste Soomest Eestisse ja tervishoiust lahkunud koolitatud õdesid tagasi meelitada.
Raviraha on Ossinovski sõnul puudu kümneid miljoneid. Professor Raul-Allan Kiiveti sõnul on tervishoiust puudu sootuks 500 miljonit eurot. Kuigi prognoosi järgi laekub lähiaastatel haigekassa eelarvesse kümneid miljoneid eurosid lisaraha, siis on samal ajal tuhanded tööealised töölt lahkumas. Peale selle on õdesid tervishoiust puudu nii palju, et neid tuleb hakata juurde koolitama, mis tähendab täiendavat palgaraha. Pealegi peavad ministri hinnangul meditsiinitöötajate palgad kasvama ennaktempos.
Raha leidmiseks on tehtud erinevaid ettepanekuid, kuid Ossinovski kinnitusel maksutõusu ei tule ja kulusid teistes valdkondades massiliselt kokku ei tõmmata. Vastuoluliselt nentis minister samas, et kui tervishoiu rahastamine on valitsuse prioriteet, siis on raha teistele valdkondadele proportsionaalselt vähem.
Ossinovski lisas, et ta ei toeta patsientide omaosaluse suurendamist ja aktsiiside tõstmine muudaks haigekassa rahastuse väga ebastabiilseks. Läbirääkimisi kommenteerides ütles ta, et kord ollakse kokkuleppele lähemal, kord kaugemal. „Loomulikult on selles oma doos poliitikat,” nentis ta. Selles, et tervishoiu rahastamises jõutaks kokkuleppele, näeb Ossinovski vastutust valitsusel tervikuna.
