Ossinovski: EL elab üle demokraatia kriisi
Euroopa Liit elab üle demokraatia kriisi juhtimise vallas, mis väljendub langetatavate otsuste ebapiisavas legitimeerimises, ütles riigikogu sotsiaaldemokraadist saadik, politoloog Jevgeni Ossinovski.
“EL on juba väga ammu mures demokraatiakriisi pärast EL-i juhtimisel, kuna üha enam ja enam volitusi läheb üle Brüsselile, ent nende otsuste legitimeerimine ei ole suurenenud. Mis puutub Euroopa Parlamenti, siis on see muutunud märksa tugevamaks, ent Eesti näitel on näha, kuivõrd piiratud on EP saadikute võimalused pidada sisepoliitilisi debatte EL-i teemal. Enamus EP valimisi keskenduvad kohalikele teemadele, ning rääkida, et EP esindab kõiki EL-i kodanikke, ei saa,” ütles Ossinovski BNS-ile antud intervjuus.
Selles olukorras on tema sõnul ainsaks reaalse demokraatia allikaks EL-i riigid, mitte EL ise.
“Eriti praegu, kus võlakriisi ajal rakendab EL üsna tõsiseid meetmeid probleemide lahendamiseks, mis on otseselt seotud riikide eelarvetega, kes panustavad abifondi. Tekib küsimus – kelle ees vastutab EL? EL-i jaoks on aktuaalne ka poliitilise vastutuse ehk täpsemalt selle puudumise küsimus,” märkis politoloog.
“Selles kontekstis tuleb palju tõsisemalt tegelda EL-i demokraatliku legitiimsuse suurendamisega. Mingi hetkel tõstatatakse kindlasti institutsionaalse reformi küsimus. Räägitakse selles, et mingi amet, näiteks EK presidendi oma tuleks täita üldistel valimistel. Teiselt poolt, kui president valitaks üldistel valimistel, siis on selge, et objektiivsetel põhjustel osutuks valituks sakslane, prantslane või inglane, kõige tõenäolisemalt sakslane. Ja ülejäänud riigid tunneksid end kaotajana, see tugevdaks neis kartusi, et president viib ellu poliitikat ennekõike oma valijate huvides. Kuni valimised toimuvad riikidevahelise konsensuse alusel ja mehhanism töötab, selliseid küsimusi ei teki,” selgitas ta.
“EL-i legitiimsuse küsimused tõstatuvad ennekõike kriiside ajal, kui EL ei vasta tekkivatele väljakutsetele alati adekvaatselt. Ent ma ei ole nõus sellega, et EL-i pole üldse legitiimsust. Kui vaadata EL-i üldist toetust ühenduse kodanike seas, välja arvatud lõunaosa riigid, mis puutuvad praegu kokku tõsiste probleemidega, siis on see väga kõrge. Võimalik, et seda selgitabki just see, et inimesed näevad EL-i juhtimas bürokraate, kellel pole poliitilisi eelistusi ega huve üksikutes riikides, ning kes vastavalt tegelevad kogu ühenduse arenguga,” märkis Ossinovski.
