Eesti piloodid teenisid Afganistanis Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadi koosseisus, kus täitsid Black Hawk tüüpi helikopteril lennates meditsiinilise evakuatsiooni ülesandeid, teatas kaitseväe peastaap.

„Evakuatsioonilendude puhul hinnatakse võimalikult lühikest lennuaega ja patsiendi kiiret toimetamist haiglasse,“ ütles kapten Noorsalu, kes peab kõige meeldejäävama perioodiks kolmenädalast valvet eelpostil, mille jooksul sooritas ta 12 evakuatsioonilendu. „Kõige silmapaistvam ja meeldejäävam oli esimene päris evakuatsioonilend. Ükski õppus ei suuda edasi anda neid kogemusi ja emotsioone, mida saab pärislennult,“ lisas ta.

Noorsalu sõnul peab meditsiinikopteri meeskond, kuhu kuuluvad kapten, piloot, pardainsener ja meedik, olema valmis välja lendama 15 minuti jooksul pärast ülesande saamist, reaalselt tõusti õhku 6-7 minutit pärast abikutse saabumist. Lisaks sooritasid eestlased erinevaid lennutreeninguid ja toetuslende posti ja inimeste kohaletoimetamiseks.

Kapten Kallis ja kapten Noorsalu alustasid teenistust Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadis Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostööprogrammi raames 2011. aasta suvel, sama üksuse koosseisus teenisid nad ka Afganistanis. Eesti piloodid jätkavad teenistust Ameerika Ühendriikide rahvuskaardis pilootide ja staabiohvitseridena 2014. aasta juulini.

Eestisse naasmisel kavatsevad nad jagada omandatud teadmisi Eesti kolleegidega, viia läbi väljaõpet õhuväe pilootidele ja tuua praktiline kogemus teoreetiliste teadmiste kõrvale, mis võimaldab edaspidi maaväe õppustel imiteerida tõetruumalt meditsiinilise evakuatsiooni protseduure.

Kapten Kallis ja kapten Noorsalu olid esimesed pärast Eesti taasiseseisvumist välisoperatsioonil osalenud Eesti õhuväe piloodid.

Samas rahvusvahelises programmis osaleb kokku neli Eesti õhuväelast - lisaks Ameerika Ühendriikidele õpivad kaks pilooti alates möödunud aasta veebruarist Ühendkuningriigis. Kõik neli pilooti on läbinud Saksamaal turbiinmootoritega kopterite baasväljaõppe, instrumentaallennu koolituse ja öövaatlusseadmetega lendamise koolituse.

Pärast programmi lõppu naasevad piloodid Eestisse, kus jätkavad kogemuste jagamist ja õpetamist.