MINEVIKUMEENUTUS: Kõnts, katk, idioodid ja foolium mütsi sisse - valik kohatust keelekasutusest riigikogu kõnepuldis

 (107)
Andrus Ansip, Martin Helme, Jürgen Ligi, Ene Ergma ja Janno Reiljan
Andrus Ansip, Martin Helme, Jürgen Ligi, Ene Ergma ja Janno ReiljanFoto: Fotokollaaž

Riigikogu kõnepuldist on aegade jooksul kõlanud nii poliitikute vihaseid kommentaare kolleegide aadressil kui ka patroneerivaid sõnavõtte rahva suunas.

Esmaspäeva õhtul riigikogu kõnepuldist kõlanud Martin Helme lause, et ta soovib samasoolise abielupaari rahvastikuregistrisse kandmist lubanud kohtunike Virgo Saarmetsa, Maret Altnurma ja Kaire Pikamäe peade veeremist, ajendas meenutama, millist keelepruuki on veel aega jooksul riigikogus kasutatud.

Kõnts kadugu Toompealt!

Üks värvikamaid sõnavõtte pärineb aastast 2006, kui riigikogu rahvaliitlasest liige Janno Reiljan esines 12. septembril parlamendis opositsiooni teravalt ründava sõnavõtuga, milles nimetas mõnd parlamendifraktsiooni kõntsaks ja nende liikmeid äraostetavaks.

Riigikogus oli toona teisel lugemisel omandireformi aluste seaduse ühe sätte tühistamise seaduse eelnõu. Eelnõuga tunnistati kehtetuks seadusesäte, mille kohaselt lahendatakse Saksamaale hilisümberasujate vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega.

“Ma olengi siin puldis just nimelt selleks, et öelda: need nõuded Eesti rahva vastu tuleb kinni maksta nendel, kes selle seaduseelnõu poolt hääletavad. Õnneks on siia suurem jagu seaduse realiseerimiseks vajalikke mehhanisme sisse kirjutamata ja seda seadust ei saa täitma hakata,” sõnas Reiljan.

Seotud lood:

“Seetõttu võib loota, et valimistel pühib rahvas kõntsa siit saalis välja, ja järgmine riigikogu koosseis saab antud küsimuses vastu võtta seaduse, mis on põhiseadusega kooskõlas ja veelgi enam — on kooskõlas Eesti rahva huvidega,” sõnas Reiljan, kritiseerides Res Publica fraktsiooni esitatud omandireformi aluste seaduse muutmise eelnõu, vahendas ETV24.

Reiljan sõnas, et temas on tekitanud hämmingut, kuidas julgevad paljud tema kolleegid süüdistada teisi kavatsuses ära osta hääli presidendivalimistel.

“Ja jälle — kõik on selge! Olles ise äraostetavad, ei kujuta nad ise poliitikat teistes kategooriates ette,” jätkas Reiljan. “Loomulikult! Ühed müüvad Eesti maad ja rahvast maha oma isiklikes huvides, et teenida endale rinda veelgi jämedamaid Saksa ordeneid. Erakonnad kollektiivsete organitena müüvad ennast, et saada oma valimiskampaaniat finantseerida.”

“Jah, me mõistame nüüd selle seaduse valguses väga hästi teie süüdistuste olemust ja moraalituse taset,” lõpetas Reiljan.

Ansipist hullem on vaid katk

2009. aasta 20. veebruaril aastal heitis toonane Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Vilja Savisaar koalitsioonile ette opositsioni ettepanekute mitte arvestamist ning ütles, et kärpimisele keskendunud valitsuse peaministrist Andrus Ansipist on hullem vaid katk.

“Te ei anna ju selleks võimalustki. Valitsus on ettepaneku tegemisel keskendunud ainult kärpimisele ja on suures kärpimishoos üldse unustanud, mis peaks olema prioriteet. Prioriteet on majanduskriisi leevendamine, majanduse kasvule pööramine, ettevõtluse toetamine, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine,” sõnas Savisaar.

“Peaminister Ansip on Eesti riigi jaoks õnnetus, millest ainult ehk katk võiks hullem olla. Reformierakonna valitsemine on Eesti riigile ja inimestele toonud kaasa häda ja viletsust. Selle põhjus on valitsuse lõputu eneseimetlus ning teadmiste ja oskuste vähesus, et mitte öelda lausrumalus,” kõneles Savisaar.

Idioodid!

2010. aasta 18. novembri varahommikul enne kella tuli arutluse alla venitustaktikat kasutavate keskerakondlaste riigieelarve muudatusettepanek, mis puudutas Tallinna loomaaia ninasarviku puuri.

See tekitas riigikogus paraja vaidluse selle üle, kas riigikogul on üldse korrektne seda hääletada. Reformierakondlane Taavi Rõivas esitas protseduurilise küsimuse ja märkis, et ka parima tahtmise juures ei ole võimalik ninasarviku puuri investeerida, kuna katteallikat pole. Rõivast toetas ka erakonnakaaslane Igor Gräzin, kes leidis, et ettepanekul puudub katteallikas ja seda muudatusettepanekut pole võimalik hääletada.

Riigikogu esimees Ene Ergma - kes toona oli küll kõnepuldis aste üleval juhataja kohal - aga ennast kõigutada ei lasknud. “Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Vaheaeg! Jätkame 4.08, nagu ma ütlesin. (Hüüded saalist.) No jätkame 4.11, väga tore!”

Tol hetkel on kuulda, kuidas mitte eriti heas tujus Ergma pomiseb mikrofoni: “Idioodid!”

Keskerakondlase Vladimir Velmani märkuse peale Ergma vabandas oma sõnakasutuse pärast. “Ma vabandan, kui ma niimoodi ütlesin! Järgmine muudatusettepanek…”

Foolium mütsi sisse

Pöördumatult on end ajaloo annaalidesse kirjutanud toonane peaminister Andrus Ansip, kes pilkas 2012. aasta 8. veebruaril võltsimise vastase kaubanduslepingu ACTA vastaseid, öeldes et nad olevat seemneid söönud.

“Ma ei saa aru nendest inimestest, kes on teinud ACTA-st mingisuguse tondi,” imestas peaminister.” Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: “ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta.” Vaadake, mis meid ees ootab! “Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada.” Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame,” rääkis Ansip veendunult.

Seejärel soovitas ta ACTA pelgajatel foolium mütsi sisse panna. “Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi! Aitäh!”

Mis te ummistate infokanaleid!

2014. aasta 6. novembril riigikogus toimunud töövõimereformi arutelul riiklikult tähtsusega küsimusena avaldas endine rahandusminister Jürgen Ligi arvamust, et oma sügava puudega pereliikmeid hooldavad omastehooldajad takistavad debatti oma emotsionaalsete sõnadega.

Ligi teatas riigikogu kõnepuldis esmalt, et eelnõude kriitikud on silmakirjalikud teadliku vale levitajad. Teiste hulgas tundis Ligi vajadust edastada oma sõnum ka 13 000 omastehooldajale.

“Ka omavalitsustele on ette nähtud raha, see on nähtud ette isegi omaste hooldajatele, kes ei ole ju selle reformi objekt, kuigi nad on ummistanud väga palju infokanaleid ja takistanud seda debatti väga emotsionaalsete sõnadega,” oli Ligi sõnum riigikogu kõnepuldis.

Seejärel loetles ta hüvesid, mida neile ette olevat nähtud ja millest omastehooldajad millegipärast ise üldse aru ei saa.