"Ma ei saa aru nendest inimestest, kes on teinud ACTA-st mingisuguse tondi," imestas peaminister."Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: "ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta." Vaadake, mis meid ees ootab! "Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada." Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame," rääkis Ansip veendunult.

Seejärel soovitas ta ACTA pelgajatel foolium mütsi sisse panna. "Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi! Aitäh!"

Ansip: Eestis ei juhtu midagi, eestlased ei varasta internetist

"Iseenesest Eestis, nagu ma juba ütlesin, ei juhtu mitte midagi. Aga Eesti ettevõtjate võimalused nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei käsitleta samadel alustel, nagu seda Euroopa Liidus ja Eestis käsitletakse, muutuvad paremaks."Ansipi sõnul on internet nagu koduukse ette jäetud luud - eestlane ei lähe sealt võtma, sest see on lihtne.

"Ma arvan, et varastamine on patt, on kurjast igal juhul. Teate, mina olen nii vana inimene küll juba, et ma mäletan seda aega, kuidas maal, kui inimesed kodust ära läksid, siis nad uksi lukku ei pannud. Panid luua ukse ette. No see võib siis rikutud inimesele olla sõnumiks, et sinna võib minna võtma, sest et kedagi pole kodus, võtta on lihtne. Aga ei, Eesti inimesed ei teinud seda järeldust, et varastada on praegu lihtne, sest kedagi pole kodus, nad on kõik heinale läinud. Eesti inimene tegi järelduse, et ta ei sisene sellest uksest, mille ette on pandud luud. Praegu me ei saa teha järeldust sellest, et meil on internetist võimalik varastada või ka siis ka mingeid ravimeid järele teha võltsravimitena. Jutt ei käi geneerilistest ravimitest, neid ei puuduta absoluutselt see võltsimisvastane leping. Me justkui teeksime järelduse, et kui varastada on jube lihtne, siis muudkui varastagem, varastagem rõõmsasti, see on uus kultuur. Ma loodan, et eestlased kunagi ei võta sellist kultuuri omaks."

Seepeale ütles Olga Sõtnik peaministrile, et ehkki too püüab tõsisest küsimusest teha tsirkust, ei ole üldse tegemist väga naljaka asjaga.

"Kümned ja sajad tuhanded inimesed üle kogu Euroopa muretsevad, millised mõjud võivad olla sellel ACTA lepingul peale seda, kui see hakkab kehtima ja jõustub. Sellele viitavad ka need meeleavaldused, mis toimuvad laupäeval ka siin Eestis nii Tallinnas kui ka Tartus," rääks Sõtnik.

Ta küsis seejärel peaministrilt, kas on olemas mingisugune ametlik dokument, uuring või arvamus selle kohta, et millised mõjud see ACTA jõustumine Eestile toob.  "Mitte mingisugune teie või kellegi koosoleku ajal väljendatud arvamus, vaid tõesti mingisugune ametlik dokument selle kohta, et jah, meil ei ole vaja muuta ühtegi seadust ja mitte mingisuguseid muudatusi see ACTA jõustumine meile ei too?"

Ansip vastas, et tugineb oma väljaütlemistest justiitsministeeriumi analüüsile, mille ta on algusest kuni viimase punktini läbi lugenud."Kinnitan selle memo põhisõnumit: võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusandlust."