Michal Reformierakonna reitingu langusest: mõne meediaprominendiga halvasti läbi saamine on meile kindlasti palju tähendanud

 (134)
Kristen Michal
Kristen MichalFoto: Priit Simson

Reformierakonna riigikogu liige Kristen Michal lausus, et üheks Reformierakonna langenud reitingu põhjuseks on tüli ajakirjandusega, kus tema sõnul avaldati rida tõele mittevastavaid artikleid.

Pooleteise aasta jooksul on Reformierakond kaotanud poole oma toetusest. Miks?

Reitingu kõikumine, eriti valitsevatel erakondadel, on pigem tavapärane. Reformierakonna ajaloos ongi olnud erinevad etapid. Aastatel 2005-2007 hakkas areng süstemaatilisemaks muutuma. Ka teemade valik muutus laiemaks ja selle võrra muutus ka kandepind laiemaks. Alguses oli Reformierakond, nagu paljud erakonnad, rohkem mingis nišis – majandus, rahandus, välispoliitika – see pool oli väga tugev. Käilakujud olid Siim Kallas, Valve Kirsipuu, Uno Mereste jne. 2005. aasta kohalikel valimistel tegime päris suure arenguhüppe, mida tollal avalikkus nii palju tähele ei pannud. See oli seis, millelt hakkasime liikuma 2007. aasta riigikogu valimiste võidu poole. See oli esimene kord kui võitsime riigikogu valimised. 2005. ja 2013. aasta valimistulemused on üsna sarnased.

Me organisatsiooni mõttes oleme mõnevõrra tugevamad kui tollal, piirkondade ja inimeste mõttes oluliselt tugevamad, kui tollal ja sellelt seisult läheme 2015. aasta riigikogu valimistele vastu. Julgeksin öelda, et on täpselt meie endi ja meie valijate ja toetajate kätes, kas minnakse 2005. aastast 2007. aasta valimisvõidu peale või mitte. Iga erakonna jaoks on reitingu kõikumine märk sellest, et valijad elavad kaasa, mis on täiesti normaalne. Seda ma ei tähtsustaks üle, aga samas ei saa seda ka alatähtsustada, signaalid valijatelt on olulised ja reitingutrend näitab ka midagi. Vähesed mäletavad, milline oli Reformierakonna reiting 2008. aastal mõnel konkreetsel kuul. Asjad, mis meelde tulevad, on – milline on Eesti maksusüsteem, mis tehti vanemahüvitisega, kas lastetoetuste süsteemi muudeti – olulised asjad. Iga erakonna jaoks, eriti võimul olevale, on tähtis, mida tehakse ja alles seejärel reiting.

Seotud lood:

Mida peaks Reformierakond tegema, et riigikogu valimistel poleks tulemuseks 20, vaid 30 protsenti toetust?

Ajama oma poliitikat. Eeldan, et Reformierakonda või iga teist erakonda valitakse poliitika järgi, mida nad ajavad või lubavad ajada ja selle järgi, kas usutakse, et nad seda ka tegelikult ajavad ja kuivõrd korda see poliitika inimestele läheb. Reformierakonna tugevus on tugev poliitika sisu. Kui küsida, kus meie probleemid on, siis miinuseks ongi olnud osaliselt konflikt meediaga – me ei pea seda kuidagi varjama. Mõne meediaprominendiga halvasti läbi saamine on meile kindlasti päris palju tähendanud ja võibolla mõnedel hetkedel oleks ise võinud võtta külmemalt, agakui näed, et meedias avaldatakse tõele mittevastavat infot, siis on see raske kanda.

Reformierakonnal oli aastaid põhimõte, et meediaga ei vaielda, kohut ei käida, vaid parandatakse ära, kui on probleem ja minnakse eluga edasi. Ühel hetkel me pidime ühe konkreetse väljaandega kohtusse minema, kus me ka võitsime. See on selline hetk, kus näed, et ebaõiglus ja kasvõi valega uudiste tegemine vajub juba väga peale. Julgen öelda, et täna on justkui mingi muutus toimunud ka meedias. Olen optimistlik nii meedia kui poliitika omavaheliste suhtete suhtes. Avatus ja omavaheline lugupidav suhtlus saab olla võimalik vaid siis, kui austatakse üksteist ja ka ajakirjanik võtab viis minutit lisaks, mitte ei pinguta nii palju pealkirja ja kiiruse, vaid kvaliteedi ja tõe nimel. See toob avatust ja austust ka partnerite poolt vastu, kui näed, et nii tehakse.

Kas rahvas on Reformierakonna poliitikaga rahul, aga teie valijad ja Reformierakond on langenud ajakirjanduse ebatäpse kajastuse ohvriks?

Ma ei ütle, et maailm on mustvalge, et saaksin süüdistada meediat kõiges ja öelda, et oma otsustel pole sellega mingit pistmist olnud. Küll julgen öelda, et osa peegeldusest ja meedia rolliks olevast vahenduse tööst läks mingi hetk katki. Võibolla läks suhtlus mingil hetkel katki. Poliitika, mida aetakse, asjad, mida Eestis tehakse, on ju õiged. Eesti liigub väga õiges suunas. Võibolla on praegu parim aeg Eestis elamiseks ja ikkagi öeldakse, et tahaks midagi huvitavamat, tehke midagi põnevat. Tundub, et kui ajakirjanikul uudised otsa saavad, imetakse see alati mitte positiivne uudis kusagilt välja.

Ka meedia kui neljanda võimu vastutus ühiskonna arengu ees peaks olema suurem. Aga ma ei tee meediale etteheiteid, kindlasti ka meie enda valikutes, suhtluses, viisides, kuidas mingitele sündmustele reageerida saab küsida, kas oleks saanud paremini teha. Tark inimene ütleb, et alati saab paremini. Meedia ja poliitika on partnerid ja selleks, et üks partner teist austaks, tuleb käituda aumehe kombel. Mingi muutus on meedias toimunud ja mingi muutus kindlasti peegeldub ka poliitikas, mõlemad tõstavad üksteise kultuuri. Olen optimistlik ja arvan, et see ja järgmine aasta tulevad teistsugused.

Küsitlus #118543