Maruste: erakond on MTÜ, mille tegemistesse riik ei peaks sekkuma
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond), ei olnud nõus tänases Eesti Päevalehes kirjutanud TÜ äriõiguse dotsent Andes Vuti hinnanguga, mille kohaselt Reformierakonna juhatuse valimised ei vastanud seadustele. Maruste sõnul on erakond MTÜ ja seega saab erakond ise otsustada, kuidas oma elu korraldada.
Kuidas kommenteerite Vuti hinnangut, et Reformierakonna praeguse juhatuse valimised pole seaduslikud?
Esimene küsitav koht oli minu arvates see, et ta laiendas MTÜdele ehk vabaühendustele äriühingute regulatsiooni. See ei ole põhimõtteliselt õige, need on kaks erinevat asja. Äriühingutele on rangemad reeglid, vabaühendustele on juba idee kohaselt regulatsioon väiksem ja nad ise otsustavad, kuidas ja mida nad teevad. Teine, minu arvates kõige suurem viga on arvamus, et elektrooniline hääletamine on eraldi õigus. Ei ole. Elektrooniline hääletus on hääletamise viis. Hääletamise viis võib olla käe tõstmine, „jaa“ hüüdmine, värviliste kivikeste amforasse laskmine, võib teha digitaalse jälje. See on hääletamise viis, see kõik käib hääletamise õiguse kohta. Seda realiseeritakse erinevatel viisidel. See, millisel viisil realiseeritakse hääletamise õigust, seda otsustab iga MTÜ ise. Arvata, et selleks peab olema eraldi regulatsioon, millisel viisil hääletatakse, on liiga kaugele minek.
Vutt heitis ette, et e-hääletamine oleks olnud lubatud, kui põhikiri oleks seda ette näinud. Kuidas kommenteerite?
Ma ei arva, et iga viis peab olema põhikirjas kirjas. Ma ei saa aru, kust selline nõue või arusaam tuleb. Hääletatakse käe tõstmisega. Või lipu näitamisega. Või kivikese või hääletussedeli laskmisega mingisse urni. See on hääletamise viis, mille otsustab MTÜ ise vastavalt oma vajadustele ja võimalustele. See on õiguse teostamise vorm ja selle kohta võttis juhatus vastu otsuse, et hääletatakse elektrooniliselt. Mina hääletasin ka elektrooniliselt ja ei arva, et oleksin midagi valesti teinud.
Mõned teised on öelnud, et üldkogu otsuste juures peavad olema kõigi osalenud liikmete allkirjad kas paberi peal või digitaalselt. Reformierakond võimaldas osaleda sisevalimistel end ka meili või Facebooki kaudu identifitseerides, kust allkirja ei tekkinud. Mida te selle kohta ütlete?
Mul pole olnud aega konkreetset regulatsiooni üle vaadata, aga igasugune selline ettekirjutus on põhimõtteliselt riigi sekkumine vabaühenduste toimimise autonoomiasse. Võimalik, et ongi niimoodi, ma ei tea. Kui see regulatsioon on selline, siis on see kindlasti üleliigne ja ajast maha jäänud regulatsioon, mida ei saa panna MTÜde süüks. Kui seda on vaja reguleerida, tuleb seda näidata pigem seadusandjale, mitte sellele MTÜle. Ma sügavalt kahtlen, kas avalik võim peab hakkama ette kirjutama MTÜdele, mida ja kuidas ja mis viisil nad midagi teevad. See läheb juba väga sügavalt vastuollu MTÜde kui vabatahtlike ühenduste põhimõttega. Nendele on lubatud kõik, mis ei ole otseselt keelatud. Nad võivad teha nii, nagu tahavad. Nii saadakse ühinemisvabadusest aru ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni valguses. Ma olen neid asju näinud küll ja veel.
Vutt märkis, et Reformierakonna põhikirja punkt, et liikmemaksuvõlglastel pole hääleõigust, pole samuti seadusega kooskõlas. Kuidas kommenteerite?
Kordan sama, mida enne ütlesin. Vabaühendus on vaba ise otsustama, mismoodi ta oma sisekorra kehtestab. Tassida sinna üle mingeid muid regulatsioone kas äriühingu õigusest või kusagilt veel kaugemalt on ebaadekvaatne liialdus. Möönan, et seal võib mingi probleem olla, aga põhimõtteliselt on vabaühendus vaba otsustama, kellele ta annab hääleõiguse ja kellele mitte. Avalik võim ei peaks sellesse sekkuma.
Nii teie kui teised reformierakondlased on kogu aeg vastanud, et vabaühendustel peaks olema vabadus oma asju otsustada. Eestis on aga ka teiste MTÜde, näiteks korteriühistute otsuste tegemine väga tugevalt reguleeritud. Kas tegemist on ülereguleerimisega?
Arvan jah, et on tõepoolest üle reguleeritud. Kui me jälgime Vuti loogikat lõpuni, siis mida tehakse nende kümnete tuhandete MTÜdega, mis samuti viivad läbi igasuguseid hääletusi, organite valimisi, aruannete kinnitamisi jne? Kas need kõik muutuvad siis küsitavaks või satuvad kahtluse alla? Pikas perspektiivis võime me arutada selle üle, kas erakonnad vajavad erisugust regulatsiooni, sest teatud juhtudel kannavad nad poliitilist vastutust. Seda võib arutada. Tänase regulatsiooniga on nad võrdsed korteriühistute, linnuvaatlejate seltsi ja igasugu muude vabaühendustega. Niikaua, kui see regulatsioon selline on, ei saa neile süüks panna, mismoodi nad sisevalimisi teevad või aruandeid kinnitavad. See on nende asi otsustada.
