Läbielamised Kreekas: Eesti kodanikust naine: minu kreeklasest abikaasa üritas röövida meie ühist last

 (104)
Abikaasa: naine valetab, hoopis tema tahtis last ära viia
Vanem ja laps
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Eesti kodanik Olga* elas jaanuari keskel läbi suure ehmatuse, kui oma kreeklasest abikaasal külas olles võttis mees naise sõnul nende ühise 2,5-aastase poja ja tema passid ning sulges nad oma korterisse. Laps on nüüd emaga Eestis, kuid pidamata on veel viimane kohtuheitlus lõpliku hooldusõiguse eest.

Kohtupidamine Kreekas oli naise jaoks edukas - ta sai ajutise hooldusõiguse ning viibib nüüd lapsega Eestis. Ees ootab aga veel lõpliku hooldusõiguse määramine, see otsus tehakse aprillis ning ema püüab kohtupidamist tuua Eestisse.

"Praegu olen lapsega Eestis. Brüsseli Konventsiooni järgi peavad kõik alaealist last puudutavad kohtuprotsessid toimuma lapse elukohas ehk siis Eestis, mitte Kreekas. Sealsel kohtul ei ole õigust otsustada, kus ja kuidas elab väike Eesti kodanik," rääkis lapse ema Delfile.

Hetkel suhtleb naine oma hetkel veel ametliku abikaasaga advokaatide kaudu. "Hakkan taotlema kohtupidamist Eestis, mees mind ähvardanud või minuga manipuleerida püüdnud ei ole. Hetkel me lihtsalt ei suhtle omavahel."

Otsus tagasi sõita tekitas pingeid
Olga isa on vene kodakondsusega, Olga ise ja tema ema aga Eesti kodanikud. Kreeka kodaniku Dmitrisega abiellus Olga 2013. aastal ning algul elati koos Eestis. Olga sõnul muutus mees aga kohe pärast lapse sündi nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt vägivaldseks ning kuna mees vägivallatses ka lapse nähes, otsustas naine lahutuse sisse anda. Hetkel lahutus veel jõustunud ei ole.

Seotud lood:

2016. aasta novembris kolis mees tagasi Kreekasse, kuid hoidis pidevalt naisega kontakti. Mehe pealekäimisel läks naine koos lapsega jõulupühadeks ja uue aasta pidustusteks Kreekasse, et ka mehepoolsed vanemad näeksid oma lapselast. Naine jõudis Ateenasse 29. novembril.

"Olin Kreekas kokku pea kaks kuud, kuid kui hakkasin tagasisõidupileteid ostma, siis muutus mehe käitumine. Ta keelas mu pileteid osta, võttis ära minu ja lapse passid ning ka korteri võtmed. Olime tema korteris vangis, " meenutas Olga.

Naisel ja lapsel "hoidis silma peal" mehe õde. Ta jälgis, kellele naine helistab ja kellega on kirjavahetuses. Nii kestis see päevi. Naine kirjutas oma vanematele, et need tuleksid Kreekasse talle appi, kuid selgus, et mees oli häkkinud tema meilikasti ning nägi ka seda kirjavahetust.

Naise abikaasa sõnul olid passid kogu aeg naise käes ning tema teda Eestisse sõitmast ei takistanud ning neil oli Kreekas koos olles kõik hästi.

Ükskõiksed politseinikud

22.jaanuaril saabusid Kreekasse Olga vanemad ning võtsid kohe ühendust advokaadifirmaga "International association lawyers without borders". Järgmisel päeval suunduti korterisse, mille aadressi nende tütar oli neile saatnud. Kreeka politsei polnud ema sõnul algul väga huvitatud aitamisest. Kuna tema vanemad kreeka keelt ei osanud, suutis mehe perekond veenda politseinikke, et hoopis nemad tahavad last röövida. Nii väänatigi naise isa käed selja taha ja pandi raudu. Seejärel saabusid aga juba kaks Olga vanemate poolt palgatud advokaati, kes olid naise sõnul politseinike peale väga kurjad.

Sellest aga suurt abi polnud, naise isa jäi käeraudusse ning viidi politseiautoga minema. Kinni peeti ka naine, laps ja naise ema. Olga sõnul olid tingimused politseijaoskonnas ema ja lapse jaoks "ebahumaansed". Naise Prantsusmaal elav õde võttis ühendust Eesti ja Vene saatkondadega Kreekas. Olga sõnul politseinikud vaid raputasid õlgu selle peale, kui Eesti suursaadik Margus Rava viitas rahvusvahelistele seadustele, mis peaksid kaitsma lapse õigusi.

"Ülekuulamine kestis kella 8.00st kuni 22.00ni, sel ajal oli laps koos minuga politseijaoskonnas. Pärast väljastas keegi prokurör, keda me ei näinud, oma otsuse telefoni teel. Vastavalt tema otsusele jäid kõik juhtumi osapooled kinnipidamisasutusse, välja arvatud mu mehe isa, kuna tema kuulub Kreeka advokatuuri kotta. Laps jäi järgmise päeva kella 10.00-ni mu mehe isa juurde," kirjeldas Olga sündmuste käiku.

24. jaanuari hommikul toodi Olga ja ta vanemad kohtumajja ning vabastati vahi alt. Laps jäi aga isaga. Järgmisel päeval tegi kohus otsuse ning määras lapse ajutise hooldusõiguse emale. Laps oli küll jätkuvalt Dmitrise käes, kuid ta tõi poja kokku lepitud ajal, õhtul kell 22.00 Kifisia metroojaama ning andis naisele üle. "Dmitris palus, et ma ei võtaks temalt vanemlikke õigusi..." sõnas Olga.

Aprillikuus peaks toimuma istung, kus arutatakse lapse hooldusõigust uuesti ja siis juba täielikku õigust lapsele. Praeguse seisuga peaks istung toimuma Kreekas, kuid Olga püüab kohtupidamise tuua Eestisse.

"Vaatamata Dmitrise perekonna räpastele plaanidele, nende advokaatide suhtumisele ja politseinike tegevusetusele saime koos Advocats Sans Frontières'i abiga Kreeka kohtus võidu ning oleme nüüd lapsega koos turvaliselt Eestis. Kummardan advokaatide suurepärase ja professionaalse töö ees," lisas Olga. 28. jaanuaril lendas ta koos poja ja vanematega tagasi Eestisse.

Lapse isa: hoopis mina olen ohver
"Minu abikaasal oli ligipääs kõigele, tal oli pass ja sai ka vabalt liikuda. Tal oli olemas minu ja mu ema korteri võtmed ning ka alarmkood. Ta elas hästi ja seda kinnitavad tema Facebooki postitused. Olime mitu kuud rahulikult koos olnud Kreekas, kui ta otsutas jätta lapse vaid endale. Eelpool mainitud intsidendis kutsusid politsei mõlemad pooled, nii abikaasa kui ka minu pere," rääkis Delfile Olga abikaasa.

Mees väitis, et Olga vanemad ründasid hoopis tema vanemaid. "Mu 73-aastane ema on osalt liikumisvõimetu, kuid tema vanemad kasutasid vägivalda. Kui saabus politsei, siis ründasid naise vanemad ka politseinikke, nad käitusid nagu kriminaalid".

"Kohus tegi algul otsuse, et laps on viis päeva minuga ning hiljem teisel istungil määras hooldusõiguse emale. Aga kohus määrab alati hooldusõiguse emal, ka siis kui ta on näiteks narkomaan... Ma pole nüüd üle nädala juba oma last näinud ja mul on sellepärast väga kurb. Loodan teda ikka näha," sõnas mees.

Välisministeeriumi kommentaar:

"Välisministeerium on juhtumiga kursis, isik pöördus saatkonna poole 19. jaanuaril. Taoliste juhtumite puhul saab saatkond anda nõu, kelle poole asukohariigis pöörduda, aidata vajalike dokumentide väljastamisel ning vajadusel kaasata asjakohased Eesti asutused juhtumi lahendamisesse," sõnas ministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.

Ministeerium soovitab kõigil vanematel, kes soovivad alaealise lapsega ilma teise vanemata sõita välismaale puhkama, õppima või lausa elama, arutada sellest eelnevalt teise vanemaga ja võtta temalt kirjalik, teatud juhtudel lausa notariaalselt kinnitatud nõusolek. Samuti pidada nõu juristi või lastekaitse spetsialistiga sarnaste probleemide vältimiseks.

"Kindlasti tasub tutvuda eelnevalt ka välisministeeriumi reisiinfo- ja soovitustega. Omalt poolt soovitaksime pöörduda ka Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole, kui on soovi rohkem soovitusi antud valdkonna kohta saada, sest see on kindlasti rohkem nende pärusmaa," lisas Kamilova.

Amet: hooldusõiguse kohut peetakse lapse hariliku viibimiskoha riigis
Olukorras, kus lapse vanemate paarisuhe on lõppenud ja elatakse lahus erinevates riikides, kuid ühise lapse hooldusõiguse üle ühtset seisukohta ei omata, kuulub hooldusõiguse kohtualluvus lapse hariliku viibimiskoha riigile. Sellele riigile, kus laps on harjunud elama ja kus on sisse seatud tema igapäevane elu. Hariliku viibimiskoha riik muutub umbes kolme kuu jooksul peale seda, kui laps on ametlikult kolinud. See tähendab, et vanemad on kokku leppinud, et lapse elukohariik ei ole enam riik, kus viimati elati vaid riik, kuhu koliti.
Kolimise kokkulepe tähendab seda, et lapse mõlemad vanemad on lapse elukorralduse üleviimisega teise riiki nõus. Teisel juhul on tegemist teise riigi külastamisega, peale mida on lapsel õigus naasta oma hariliku viibimiskoha riiki.

Järjest enam on abielud ja kooselud rahvusvahelised. Perre sündivad lapsed saavad kahe riigi kodakondsuse ning ka lapse laiendatud perekond (vanavanemad jt lähisugulased) on erinevatest rahvustest ning elavad erinevates riikides. Lapse pereelu on piiriülene. Väikelapsele sõidavad külla tema vanavanemad ja kui laps on suurem, külastab tema omakorda sugulasi teises riigis.

Kui paarisuhe lõpeb ja kolitakse erinevatesse riikidesse, unustavad vanemad tihti, et lapse suhe oma vanematega jääb. Peale lahku kolimist ei suudeta sageli mõelda ühise lapse edasise elukorralduse küsimustele. Siin tuleb eeskätt lähtuda lapse arenguvajadustest ning lapse õigusest saada mõlema vanema poolset hoolitsust ja ülalpidamist ning ka õigusest suhelda oma mõlema vanemaga.

Lapse edasise elukorralduse osas on oluline, et vanemad lapse vajadustele keskenduksid ja edasises elukorralduses kokkuleppele jõuaksid. Kui seda ei tehta, tekivad vanemate vahel uued vastuseisud nüüd juba lapsega seonduvate kasvatuse ja hooldusküsimuste osas, mis mõjub traumeerivalt eeskätt lapsele.

Vanemad, kelle paarisuhe on lõppenud, võiksid enne kohtusse avalduse esitamist, pöörduda ka oma kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes nõustab vanemaid ja selgitab kuidas lahutusjärgselt lapse elu korraldada. Lisaks võib alati pöörduda piiriüleste küsimuste korral Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna piiriüleste lasteasjade nõuniku Ly Rüüsi poole.

*Nimed on loos muudetud