Kolm suurimat huligaani on pronksiööl märatsemise eest riigile veel enamiku kahjutasust võlgu
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul edastas riik pronksiöö kahjude eest pretensioone 66 inimesele, kelle puhul oli võimalik tõestada kahju ulatust. Tänaseks on neist oma kahjunõude tasunud 21 inimest ning 10 inimesega on ministeerium teinud erineva pikkusega maksegraafikud.
"13 inimese puhul olime sunnitud uuesti kohtu poole pöörduma, kuna nad ei soovinud kohtuotsuses tõendatud kahjunõuet tasuda. Enamuse puhul tehti tagaselja otsus ja nõue anti edasi kohtutäituritele. Need on ka suuremad võlglased, kokku on summa ligi 1,2 miljonit krooni," põhjendas Aasmäe Delfile.
Sealjuures tõi ministeerium välja, et suurim kohtu poolt tagaselga väljamõistetud summat oli 42 688,59 eurot (667 931,23 krooni), millest praegu on hüvitatud vaid 217,95 eurot.
Samuti mõistis kohus teiselt huligaanilt rahva võimu vastu üleskutsumise ning erinevate lõhkumiste eest välja 12 765,35 eurot (199 734,37 krooni) ning kolmandalt 8 493,80 eurot (132 899,06 krooni). Kui viimane neist on hüvitanud riigile kogu enda tekitatud kahju, siis teine huligaan on tasunud oma ligi 8500-eurosest võlast vaid 59,26 eurot.
Lisaks neile kolmele suurimale võlgnikule on ministeeriumil sõlminud erinevaid kohtuväliseid kokkuleppeid alates summas 351,5 eurot kuni 2447,6 eurot.
Samas oli aga ministeeriumi teatel paljude kohtuotsuste järgi isikute tekitatud kahjude suurus nii väike, et selliseid kahjusid polnud mõistlik kohtu kaudu sisse nõuda juhul, kui isik ei ole nõus kahju vabatahtlikult hüvitama. "Näiteks pakk suitsu ja šokolaad väärtuses kaks eurot või pakk pabertaskurätikuid, mille isik kohapeal ära tarbis," põhjendas Aasmäe.
Kahjude sissenõudmist takistab tegude umbmäärasus
Kuigi riik on esitanud üldse pronksiööga seoses kahjunõudeid kokku summas 134 841 euro eest ning tänaseks on riigi pangaarvele nendest nõuetest laekunud vaid 24 438,22 eurot, siis Aasmäe sõnul raskendab kahjude sissenõudmist kohtuotsustes süüdi mõistetud isikute tegude umbmäärasus, mis teeb tekitatud kahju suuruse tõendamise pea võimatuks.
"Nii ei ole paljudele süüdimõistetutele võimalik kahjunõuet esitada näiteks siis, kui kohtuotsuses pole kahju tekitamist märgitud või kui eeluurimisel ja kohtuotsuses pole märgitud, millist kahju konkreetne isik tekitas ehk mida täpselt varastas või lõhkus," ütled Aasmäe ning lisas, et 14 inimesele, kelle tekitatud kahju polnud võimalik kohtuotsusega kindlaks määrata, andis riik võimaluse see n-ö enda äranägemise järgi tasuda.
"Neli inimest seda ka tegid, kokku 89,5 euro ulatuses," lisas Aasmäe.
Kuus aastat ja tasutud vaid pisku
Hiljuti möödus kuus aastat sellest, kui Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures aset leidnud meeleavaldus muutus mitmepäevaseks rahutuseks.
26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas aga ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas organiseeritult kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti, et protestida pronkssõduri juures olevate säilmete teisaldamise vastu koos monumendiga sõjaväekalmistule.
Hiljem pronksiöö korraldajate üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni oli hakatud ette valmistama vähemalt aasta varem ning toetust saadi Vene riigiduuma mõnedelt liikmetelt, kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.
Selle aasta märtsi lõpul tegi aga Euroopa inimõiguste kohus otsuse seitsme Eesti elaniku kaebuse kohta, milles süüdistati Eesti riiki väärkohtlemises ja ebaseaduslikus kinnipidamises pronksiöö sündmuste ajal 2007. aastal. Otsuse kohaselt peab Eesti riik kaebajatele muuhulgas ka hüvitist maksma.
2007. aasta aprillirahutuste tõttu esitas riik toona 66 inimesele kahjunõuded kogusummas 2 109 802 krooni ehk ümardatult 134 841 eurot. Praegu, kuus aastat hiljem, on süüdi mõistetud vandaalid riigile tasunud sellest vaid 24 438 eurot.
