Kallase skandaalide tõttu kriitikaga maadlev Reformierakond seadis ise kahtluse alla koalitsioonipartneri juhtpoliitiku

 (135)
Siim Kallas
Foto: Karin Kaljuläte

Teised erakonnad suhtuvad Reformierakonna auesimehe Siim Kallasse peaministriks asumisse tema skandaalide tõttu mõnevõrra umbusaldavalt. Oravapartei on aga hiljuti samamoodi seadnud kahtluse alla koalitsioonipartneri IRL-i linnapeakandidaaid Eerik-Niiles Krossi sobivust partei juhtfiguuriks.

Hiljutise 100 miljoni dollari garantiiskandaali ja VEB fondiga seonduva tõttu on mitmed teiste parteide esindajad vihjanud reformierakondlase ja Eesti peaministriks pürgiva Siim Kallase mittesobivusele nimetatud ametikohale.

Näiteks ütles riigikogu VEB fondi komisjon esimees Rainer Vakra (SDE) hiljuti Delfile: "Poliitikat tuleb ajada nii, et see on aus ja näeb ka välja aus. Ajakirjanduses avaldatud väited ja kahtlused on muret tekitavad ning toonud Eesti inimestes esile palju vastamata küsimusi."

Vakraga nõustus ka Reformierakonna koalitsioonipartenri IRLi esimees Urmas Reinsalu, kes ütles Delfile, et avalikkus peab kindlasti kuulma selgitusi selle kohta, miks Kallas 1990ndatel üliriskantselt pangagarantiisid väljastas.

"See on kindlasti tõsine juhtum, mis vajab ammendavaid seletusi asjaosaliste poolt ja kindlasti uurimist," sõnas Reinsalu. Ta lisas, et see on oluline, kui soovitakse Eestist kõneleda kui läbipaistvast riigist.

Kuigi peaminister Andrus Ansipi arvates üritatakse Kallast šantažeerida poliitilistel eesmärkidel, siis on Reformierakond sarnaselt seadnud kahtluse alla ka koalitsioonipartneri IRL-i poliitiku Eerik-Niiles Krossi sobivuse partei juhtfiguuriks.

Seotud lood:

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liige Kristen Michal arvas näiteks mullu novembris, et kui Eerik-Niiles Kross peaks kunagi IRL-i esimeheks saama, võidakse Arctic Sea juhtumit väga valusalt ära kasutada.

"Kujutame Eerik-Niiles Krossi ette IRL-i esimehena peale 2015. aasta valimisi, aastad lähevad ja ühel hetkel otsustatakse saata Eesti õiguskaitseorganitele materjal, mis tõstatab täpselt piisavalt kahtlusi, et seaduse järgi tuleb algatada kriminaalasi. Selle ohu on aga kriminaalasja politiseerimine tagajärjena kaasa toonud ja pikas plaanis on see suur karuteene," rääkis Michal toona ERRi uudisteportaalile.

Niisamut heitis peaminister Andrus Ansip enne 2013. aasta kohalike omavalitsuse valimisi varju IRLi poliitik Eerik-Niiles Krossile seoses Arctic Sea piraatlusesüüdistusega, mille tõttu Venemaa Krossi taga otsib.

"Paraku oleme ka Eestis politiseerinud seda uurimist ja andnud riikliku kaitse inimesele, kelle suhtes pole kõiki uurimistominuguid läbi viidud,“ ütles peaminister mullu 31. oktoobri valitsuse pressikonverentsil.

"Ilmselt see formuleering viitab väga selgelt, et ei ole põhjust öelda, et Krossil puudub igasugune puutumus selle kaaperdamisjuhtumiga,“ rääkis ka Ansip päev hiljem Vikerraadios.

"Juriidiliselt ei ole korrektne öelda, et see või teine isik on süütu, kui pole teise poole argumente ära kuulatud. See valmidus meil täiesti puudus. Me postuleerisime lihtsalt keelegi süütust," lisas Ansip samas saates.

Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, kuidas Kallas väljastas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga garantiisid. Hiigelsumma pangalt välja nõudmine oleks noore majandusele suureks ohuks olnud. samuti tõi leht välja selle, et ehkki pangagarantiid kehtisid kuni 2004. aastani, ei leia panga raamatupidamisest nende kohta ainsatki märki.

Kallase pea kohal ripub kirvena ka VEB fondi uurimine. Eesti Pank avalikustas mullu jaanuaris jaanuaris VEB Fondi auditi ning sellega seoses ka hulga dokumente. Üks paljudest oli Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale, mis saadeti 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile "K. Siimule". Kallas oli 9. veebruaril 1995 viseerinud kirja oma allkirjaga.

5. aprillil 1995 vastas Eesti Pank VEBi kirjale, millel seisis toonase presidendi kohusetäitja Vahur Kraft. Aasta alguses palus selle kirja pärast keskpanga president Ardo Hansson avalikkuselt vabandust, sest see sisaldas valeandmeid.