Kaitseväelane suutis nelja tunniga juua alkoholi 4,8 promilli eest. Infoleke paljastab kaitseväe napsutajad

 (220)
Kaitseväelane suutis nelja tunniga juua alkoholi 4,8 promilli eest. Infoleke paljastab kaitseväe napsutajad
Pilt on illustratiivneFoto: Hendrik Osula

Kaitseväe dokumendiregistri infolekke tõttu tulid päevavalgele kümned dokumendid, mis jutustavad lugusid alkoholitarbimisest ajateenistuses. Muuhulgas leidis dokumentidest alkoholiga patustanud ajateenijate nime ja isikukoodi, mõnel juhul isegi joobetunnuste kirjelduse ning värvika seletuskirja.

“Kahetsen, et jõin õlut peale pesemas käimist,” tunnistab seletuskirjas üks ajateenija, kellel tuvastati 3,7 promilline joove.

“Üheksast kaitseväelasest viis oli alkoholi tarbinud. Sündmuskohalt leidsin laualt kolm pudelit viina, mis olid ära joodud,” kirjeldab üks nooremveebel 2016. aasta Kevadtormil avanenud öist vaatepilti. Kõnealuste ajateenijate seletuskirjadest tuli lisaks välja, et viie peale oli neil kokku liiter viina ning pool liitrit rummi. Käsitsi kirjutatud seletuskirjad olid avalikud kõigile. Ajateenijaid karistati 2–4 ööpäevaste distsiplinaararestidega. Dokument oli märgitud asutusesiseseks kasutamiseks, kuid oli sellele vaatamata avalik.

Juhtumite võrdluses kõige suurem tuvastatud joobeaste oli reamehel, kes lubati väljaloale neljaks tunniks. Selle ajaga suutis ajateenija tarbida alkoholi koguses, mis tekitas talle 4,8-promillise joobe. Rikkumise eest määrati reamehele neli ööpäeva distsiplinaararesti.

Seotud lood:

Psühhiaater Jaak Gramanni sõnul sõltub alkoholi mõju eelkõige kehakaalust ja varasemasest kogemusest alkoholiga. Üle nelja promilline joove on aga tema sõnul noorele inimesele kahtlemata ohtlik. “Juba see, et keegi nelja ja poole promillises joobes omal jalal väljaloalt tagasi tuli, paneb kulmu kergitama,” ütles ta. Nii-öelda algaja jaoks võib selline joove olla Gramanni sõnul surmav. “See on kindlasti pool liitrit viina või rohkemgi,” sõnas arst.

Üks ajateenija tarbis metsalaagri ajal Vana Tallinna likööri, hiljem peitis tühjaks saanud pudeli Kuperjanovi jalaväepataljoni kasarmu kuivatusruumi. Tühi alkoholipudel leiti varustuse kontrolli ajal. Kohtumääruse järgi võttis reamees seletuskirjas teo omaks ning kahetses seda. Reameest karistati kahe ööpäevase distsiplinaararestiga.

Dokumentide seast ilmnes ka juhtum, mil alkoholi tarbinud ning juhtimisõiguseta tegevväelane võttis koos teise reamehega öösel kella kahe paiku omavoliliselt kaitseväele kuuluva sõiduki ning valetas, et sõidab seda tankima. Seejärel kaotas aga reamees sõiduki üle kontrolli ning sõitis sellega teekraavi. Sõiduki juht viskas sündmuskohal sõiduki võtmed minema ning reamehed naasid väeossa jalgsi. Avariist nad kellelegi teada ei andnud. Sõiduk oli kraavis hommikutundideni, kuni kaks tegevväelast seda mööda sõites juhuslikult märkasid. Sõidukit juhtinud reamees vabastati tegevteenistusest.

Dokumendiregistris leidus 29 juhtumit, mis puudutasid ajateenijate alkoholi tarbimist kaitseväes. 18 dokumendis kirjeldatud juhtumid leidsid aset Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Endise ajateenija Taavi Tamme sõnul võib Kuperjanovis olla juhtumeid palju, sest sellest väeosast lastakse vähem linnaloale kui teistes pataljonides ja ajateenijad võivad lõõgastumiseks hakata aseaineid otsima. Tamm lisas, et ajateenijad saavad ise tuua linnaloalt naastes väeosa territooriumile alkoholi või toovad alkoholi külastuspäeval lähedased. Nii külastajate kui ajateenijate isiklikke asju kontrollitakse pisteliselt.

Kuperjanovi jalaväepataljoni teabeohvitser nooremleitnant Sander Mändoja ütles, et alkoholitarbimine tuleneb kodusest kasvatusest. “Juhtumite arvu ühe pataljoniga siduda või otsida üksuse juurest mingit põhjust nende juhtumite esinemise kohta on meelevaldne,” ütles ta. Mändoja sõnul on Kuperjanovi jalaväepataljon Eesti suurim väeosa.

Juhtumitega seotud ajateenijad kommentaari andma ei soostunud. “Ei soovi teiega ega Eesti riigiga asju ajada,” sõnas üks noormees. Teine endine ajateenija ei tahtnud kommenteerida, kuna kaitseväes olevat ajateenijatel keelatud meediaga suhelda.

Loe veel

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi hinnangul kuulub joobeseisund terviseandmete hulka, mistõttu ei tohi see teave kellegi kohta olla avalikult kättesaadav informatsioon. Ometi need seda kaitseväe dokumendiregistris olid.