Hanno Pevkur: topeltkodakondsuse võiks lubada vaid sünnijärgsetele kodanikele

 (15)
Eston Kohveri pressikonverents
Foto: Hendrik Osula

Siseminister Hanno Pevkur ütles Siim Kallase algatatud topeltkodakondsuse teemat kommenteerides, et sünnijärgsetele Eesti kodanikele võiks topeltkodakondsus olla lubatud, kuid mitte naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele.

"Me ei saa kaotada Eesti kodanikke vaid seetõttu, et inimesed peavad teise kodakondsuse võimaluse tekkel loobuma Eesti kodakondsusest. Maailm muutub kiiresti ja soovides ajaga kaasas käia, peame Eesti kodanikke toetama ka väljaspool Eestit. Ei ole normaalne, et sünnijärgne eestlane peab loobuma oma kodakondsusest, kui soovib olla ka näiteks Kanada kodanik. Samuti kui eestlane saab Ameerika Ühendriikides lapse, ei peaks sellelt lapselt Eesti riik kodakondsust ära võtma," ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on seadusega võimalik selgelt reguleerida topeltkodakondsuse piirid. "Välistada saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud ning määratleda loeteluga riigid, kelle kodakondsust samaaegselt Eesti kodakondsusega ei saa omada. Oluline on see, et me ei hirmutaks sünnijärgseid eestlasi riskiga kaotada Eesti kodakondsus," lisas Pevkur.

Reformierakonna auesimees Siim Kallas rääkis pühapäeval erakonna üldkogul, et Eesti peaks viima oma kodakondsuspoliitika põhiseadusega kooskõlla ning seadustama topeltkodakondsuse. Täna saatis Kallas õiguskantslerile ning riigikogu parlamendierakondade fraktsioonidele pöördumise, milles palub hinnata kodakondsusseaduse põhiseaduspärasust.

Seotud lood:

„Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi sünniga omandatud kodakondsust ära võtta. Samas on kehtivas kodakondsusseaduses sätted, mis ei luba Eesti kodanikul olla muu riigi kodanik ning sunnivad 18-aastaseks saamisel loobuma, kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest,” ütles Kallas.

„Tänapäevases maailmas, kus üha enam lapsi sünnib peredesse, mille üks vanem omab näiteks Eesti kodakondsust ning teine mõne muu riigi oma või sünnivad ühe pere lapsed eri kodakondsuspõhimõtteid rakendavates riikides, tähendab see ka üha suurenevat topeltkodakondsusega laste hulka. Mõistagi puudutab see ka üha suuremat hulka inimesi, kellel on samaaegselt Eesti kodakondsusega ka mõne teise riigi kodakondsus,” lisas Kallas.

„Usun, et meie riik kasvab, kui kasvab lojaalsete kodanike arv. Me ei tohiks teha leevendusi keele- ja lojaalsusnõude küsimustes, kuid peaksime hindama oma kodakondsuspoliitika põhiseaduspärasust muutuvas ja avatud maailmas,” lõpetas Kallas.