Hanno Pevkur: kõigil osapooltel on põhjust mõelda, kas oleks saanud midagi teisiti teha
Sotsiaalminister Hanno Pevkur tuletab meelde, et me kõik võime vajada arstiabi ja arstid ei saa arstiabi pakkuda kui pole patsiente/maksumaksjaid, kelle taskust nende palgaraha tuleb.
Kas Teie või Teie lähikonnas on streigi tõttu kellegi raviprotseduurid kannatada saanud?
Jah, ka minu lähikonnas on inimesi, kelle arstivisiit on ära jäänud.
Kui tihti te aga kuulete, et Teie sõprus- või tutvuskonnas on inimesed arstiabi kättesaadavusega rahulolematud?
Mitte väga tihti. Ikka tuleb ette, kus inimesed kurdavad, et sooviksid saada varem arsti vastuvõtule, aga ei midagi väga hirmsat.
Kas teie olete abi saamiseks kasutanud ainult perearstija riiklikku arstiabisüsteemi või olete mõnikord olnud sunnitud pöörduma ka eraarstide poole?
Kõigepealt täpsustuseks, et meil ei ole Eestis "riiklikku" arstiabisüsteemi. Jah, oleme määratlenud riiklikult olulised nn haiglavõrgu haiglad, aga kõik haiglad on oma juriidiliselt vormilt eraõiguslikud. Mis puudutab minu pöördumisi arstiabisüsteemi, siis õnneks on arstiabi kasutamise vajadus olnud suhteliselt väike ja peamiseks kontaktiks on olnud perearst.
Kuidas Te olukorda tajute, kas ühiskond on pigem arstide poolel või mitte; või hoopis on ühiskonna toetus arstidelt ära libisemas?
Ma ei tahaks kuidagi ühiskonda liigitada arstide pooldajateks või vastasteks. Me kõik võime vajada arstiabi ja arstid ei saa arstiabi pakkuda kui pole patsiente/maksumaksjaid, kelle taskust nende palgaraha tuleb. Oluline on leida mõistlik tasakaal nii tervishoiusektoris sees kui ühiskonnas laiemalt. Tervishoidu ei saa vaadata eraldiseisvana ühiskonna üldisest heaolust.
Miks polnud streigi osapooltel soovi küsimused kiiremini ära lahendada ehk nii pikalt korraga koos olla, et leida kompomiss? Sest organsiatsioonid, mandaadid ja nõudmised olid ju kõikide puhul pikalt ette teada.
Seda peab küsima streigi osapooltelt, ehk haiglate liidult, arstide liidult ning tervishoiutöötajate kutseliidult. Küll olen aru saanud, et kollektiivlepingu läbirääkimiste katkemisi üks olulisemaid põhjuseid oli see, et nõudmised näiteks palga, lisapuhkuste, koolituste tasustamise jms osas jõudsid seisu, kus pooltel ei paistnud mingit võimalust kokkuleppeks. Oli selge, et näiteks arstide palgatõus kahe aastaga 50% või teatud gruppidel hooldajate palgatõus kahe aastaga ligi 100% ei olnud kuidagi realiseeritav ja haiglate liidu poolt vastu võetav.
Kui palju haigekassa on streigi tõttu raha kokku hoidnud?
Küsige palun haigekassast otse, aga minu teada selge ülevaade praegu puudub, kuna raviarveid oktoobri eest (mäletatavasti algas streik 1. oktoobril), pole veel esitatud.
Kas teie või sotsiaalministeerium või valitsus on streigi ärahoidmiseks või streigi ajal vigu teinud?
Usun, et kõigil osapooltel on põhjust oma tegevusi tõsiselt analüüsida ja mõelda, kas oleks saanud midagi teisiti teha.
